Olen ka korduvalt maininud, et kõike mida mõtled ei pea avalikustama. Üha jälle selle vastu aga ikkagi eksitakse. Olümpiavõitja suunas tähelepanu mitmele olulisele kitsaskohale, kuid seda väga valel viisil ja meelevaldselt asju tõlgendades. Ta eksib oma kirjatükis mitmes olulises väites ja seda just konkreetsete inimeste näitel. Rääkides temaga korduvalt eelmisel aastal enne Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendi valimisi, siis loomulikult selline sisuline ja rõhuasetusega üllitis ei olnud minule üllatus. Küll oli minule üllatus, et ta tegi seda nii labases võtmes ja naeruvääristades nii presidendi valimised võitnud kui kaotanud isikuid.

Üleskutse

Samas said eile ka minu viimased seni veel kõhelnud tuttavat aru, miks EOK presidendi valimistel ma välistasin koostöö temaga ja miks ei saanud temast ametlikku kandidaati. Süüdistada kõiges teisi ja vaadates tegelikust põhjusest mööda ei ole kindlasti õiglane. Samas eks see räägib ilmekalt inimese oskusest suhelda ja võimekusest juhtida protsesse. Minu hea tuttav kommenteeris võimalikku koostööd tollal tabavalt - selle laevaga läheksite te koos põhja.

Midagi siiski ka positiivset mainitud loos. Olümpiavõita tõmbas loodetavasti jälle sporditeemad teravamalt avalikkuse ette. Tean, et mitmed EOK algatused on pooleli ja mitmed tegevused kohe algamas, kuid loomulikult see ei tähenda, et ei võiks nõuda rohkem. Siit ka üleskutse, et olümpiavõitja võiks tulla välja mõne konkreetse ideega, siinkohal ei lähe arvesse tema artiklis mainitud labasused. Näiteks võiks ta oma head organiseerimisvõimet ja pealehakkamist esmalt näidata selles, et olümpiavõitjana aitaks omal alal mõne eestlase tippu- see peaks olema lausa auasi. Mis veel rohkem võiks olla südamelähedasem ja motiveerivam, kui oma spordiala arendamine?

Ettepanek

Siinkohal kasutaksin ise aga konkreetse idee esitamise võimaluse kohe ära ja tõstaksin taas esile ettepaneku, millel ka EOK presidendiks pürgides tähelepanu juhtisin. Nimelt EOK peaks laienema noorte spordimeisterlikkuse gruppe maakondadesse põhimõttel - mitmesse üks, mitte aga ühte mitu. Pigem anda neljale maakonnale üks treeneri palgafond, kui ühele neli. Seda enam, et reaalset vajadus koos toimida erinevate alade spordimeisterlikkuse gruppidel puudub. Hetke süsteemiga laienemine on aga ilmajääjate suhtes karjuvalt ülekohtune. Õnneks on telefonivestluse põhjal alust arvata, et sarnaselt saab aru sellest ka uus peasekretär. Ettepanek mõjus kirjatükis kui tõrvatilk meepotis, kuid vähemalt sain selle südamelt veelkord ära öelda.

Seega minu üleskutse kõigile spordisõpradele: soovides teravalt kritiseerida praegust spordijuhtimist, siis rünnakem korralike ettepanekutega ja mitte lihtlabase poriga. Olümpiavõitja artikkel ei andnud Eesti spordile, peale kaheldava väärtusega tähelepanu, midagi. Samas aga tõmbas ühe potentsiaalse kaasarääkija aktsiad kõvasti alla. Sest nagu ütles Theodor Parker: “Kunagi ärge pilduge teisi poriga. Isegi kui viskate mööda, jäävad teie käed poriseks.” Ja kas neid õnnestub mõnel mehel veel puhastada eks seda näitab aeg!

Eile ei olnud hea päev, kuna pidin järjekordselt vaidlema tuttavaga, kes kusagilt oli saanud jõudu juurde oma veendumusele - sportlased olid trennis, kui Jumal... Ei tea keda ta nägi või mida ta luges aga üpris rahuloleva näoga oli küll!