Esimesel päeval sõidutati võistlejad Melbournist 60 km kaugusele Granbourne hipodroomile. Enam, kui 30000 pealtvaataja silme all peetud nelja nn. teldristardi kokkuvõttes ja kängurumaa vaimustusmöirete saatel läks juhtima Kerryn Manning (ainus naine võistlejate nimekirjas). Teldritega harjumatud Euroopa kutsarid kügelesid pingerea tagumises pooles. Ometi suutis meie Veiko Tamjärv tulla esimeses stardis kolmandaks. Teisel võistluspäeval peeti neli starti Melbourni külje all, Moone Valley hipodroomil.

Ja siin lõid rootslane Björn Goop ning belglane Christophe Martens esimese mõra Okeaania traavipubliku lootustesse. Rootslane sai ühe esimese ja ühe teise koha. Belglane võttis aga kõik võidud, mis rootslasest üle jäid! Kolm võitu ühe päeva jooksul, jäigi kogu suurvõistluse säravamaks tulemuseks.

Ch. Martens läks seega juhtima, kuid talle hingasid kuklasse Uus-Meremaalane Colin De Filippi teisena ja Kerryn Manning nüüd kolmandaks langenult. Kui Maryborough hipodroomil lõppes võistluste kolmas päev, oli hõimuvelledel-soomlastel põhjust loota parimat. Antti Teivanen võttis võidu hobusega Als Rocket. Seejärel noppis ta veel teise, kolmanda ja neljanda koha; kogus hunniku punkte ning tõusis pingereas kolmandaks.

Järgmised osavõistlused peeti juba Uus-Meremaal Addingtonis ja Cambridges. Esimese Uus-Meremaa võistluspäeva lõppedes juhtis pingerida Christophe Martens. Üha lähemale tõusid talle aga austraallane C.De Filippi ja rootslane Goop Björn. Selle päeva esimeses stardis jõudis teisena finišisse Veiko Tamjärv hobusega The Great Pretender. Kuid, kuna finišijoon ületati galoppides, sai rakend kirja kolmanda tulemuse.

Selle päeva teine start kujunes eurooplastele õnnetuks. Nimelt lasti siin hobused rajale nn. paigaltstardist. Selline lähe on Euroopas tundmatu ja nõnda võttis siit võidu uusmeremaalane C. De Filippi. Eelviimasel päeval peeti kaks starti. Esimese päeva kangelanna Kerryn Manning suutis end veel kord esikohale võidelda. Colin De Filippi võitis ülekaalukalt teise stardi ning enne viimast päeva oli võistlustel seega kaks liidirit — Ch. Martens ja C. De Filippi. Mõlemal kutsaril võrdselt 147 puntki.

Kogu suurvõistluse viimased neli starti peeti uuesti Addingtonis. Neist esimene oli jälle kord edukas Veiko Tamjärvele. Kuigi Veikol polnud enam lootust tõusta oma kümnendalt kohalt, tegi ta ülimalt võitlusliku esituse ning kutsis traavli Davinable kolmandana finišisse.

Enne suurvõistluse viimast starti juhtis küll Ch. Martens, kuid C. De Filippil oli võiduvõimalus, juhul kui ta saavutanuks esimese või teise koha ja olnuks samas belglasest eespool. Sõna otseses mõttes viimasel hetkel enne starti juhtus midagi ootamatud. Ch. Martensile loositud hobuse treener otsustas hobuse stardist maha võtta. Seega jäi MM liider tribüünile närveerima. Uus-Meremaa traaviliit nimetas tekkinud olukorda peenetundeliselt:“at bizarre circumstanses…“ /veidratel asjaoludel kujunenud/ Võistlusmaa oli seekord nn. keskpikk ehk 2600m. Ja kogu mitemkümnetuhandelise publikuhulga jahmatuseks jõuti viimasele sirgele soomlase Antti Teivaneni juhtimisel. Neljandal rajal üritas Björn Goop veelkord seda, millega ta sadu ja sadu kordi hakkama saanud — pigistada oma hobusest lõpu eel veel üks käik. Teivaneni hobune Amazing Deal oli aga oma nime väärt! Rakend ei andnud tolligi järele ja võitis umbes poole peapikkusega.

Seega oli Christophe Martens võitnud kogu suurvõistluse. Colin De Filippile teine koht ja Björn Goopile kolmas koht. Eesti kutsar Veiko Tamjärve parimaiks saavutusteks jäid kolm 3. kohta ja kokkuvõttes kogunes talle 87 punkti. Kogu suurvõistluse auhinnafond oli 1,9 miljonit eesti krooni.

Indrek S. Einberg
Eesti Traaviliidu liige