Lumesurf ehk adrenaliinirohke sõit lohega
Margus, mis ala on lumesurf?
Snowkite ehk lumesurf on üks jääpurjetamise rahvusvaheliselt kinnitatud klassidest. Alguse sai ala aga vee peal harrastatavast lohesurfist. Lumesurfi teeb eriliseks see, et sõita on võimalik nii lumel kui ka jääl. Jää peal sõidetakse uiskudega ja lumel kas slaalomisuuskade või kelguga, aga kõige loogilisem valik on lumelaud. Suuskade või uiskudega sõites ollakse näoga sõidusuunas ja lohe on külje peal. Lumelauaga liigutakse mäel. Suusad on kõige lihtsam variant, kuna vaiksema tuule korral saab nendega hoogu juurde anda või vastutuult astudes lohesse jõudu juurde tekitada.
Kellele lumesurf sobib?
Kindlasti soovitan seda neile, kes tegelevad lumelaua- või mäesuusaspordiga, sest see annab vabaduse sõita eri tingimustes. Olen seda ala soovitanud ka neile, kes tunnevad lohesurfi vastu üldisemalt huvi. Talv on kõige parem aeg sellega alustada, kuna lume peal on lihtsam sõitma õppida. Õppimiseks kulub 3–4 tundi ja kui talvel õige nõksu kätte saab, on suvel vee peal palju lihtsam alustada. Koolituse käigus õpitakse lohe lennutamist ja suuskadel või lumelaual sõitmist ning kätte saab õige kehaasendi ja kiiruse kogemuse.
Kui ohtlik see ala on?
Lume peal ei ole väga ohtlik sõita, pigem võrdub see vee peal surfamisega – kõik õnnetused juhtuvad alati kaldal. Kui minna lume peale sõitma kuhugi keset järve või põldu, kus ei ole kive ja on paks lumi, ei juhtu inimese ega varustusega midagi. Kiiver peab kogu aeg peas olema ja esmase ohutuse saab tagada ka kaitsmete näol. Tavaliselt on õppijatel põlved ja tagumik valusad, sest lohe tõmbab alguses ette ning kukutakse põlvedele. Üldiselt teisi ohte eriti ei ole, sest koolitus sisaldab ka ohutuse osa. Tänapäeva lohed on kõik sellised, et sõidu lõpetab lohega ühendatud poomist lahtilaskmine – kiirus langeb peatumiseni ja lohe kukub alla.
Millist varustust on vaja ja kus surfata saab, loe edasi ajakirjast Sport.
