Head kolleegid!

Heade soovidega uude aastasse nii Teile kui kogu Eesti spordiperele sooviksin lahti seletada ja avada tagamaid, miks mõned juhtumid just sellisel kujul möödunud aastal toimusid. Leian, et olen Teile nii mõnegi vastuse võlgu.

Asudes 2012. aasta sügisel Teie toetushäältega EOK presidendi auväärsesse ametisse olid mul kaasa võtta kindlad lubadused ja kindlad kokkulepped, et teatud asjad hakkavad nii edaspidi toimima. Eelkõige spordi rahastamine.

Me keegi ei osanud ette aimata, et teatud inimestele, väga väiksele grupile, oli see vaid ettekääne näidata oma tegelikku sisemaailma ja suhtumist Eesti sporti ning Eesti kultuuri. Näidata oma võimu, näidata, et nad suudavad ära keelata ning seisma panna Eesti spordi ja kultuuri traditsiooniline 16 aastat hästi toiminud finantseerimismudeli.

Tõepoolest, kahju nad tekitasid! Kord varem on samasugused inimesed käitunud täpselt sama moodi. Ka siis tuldi suurte lubadustega Eesti kergejõustikusse ja lasti see 1,5 aastaga pankrotti. Lisaks kergejõustikurahvale veeti alt ka Sven Mikserit, kes tuli ka EKJL presidenditoolile omades teatud lubadusi ja kokkuleppeid. Samasugused inimesed, sama käekiri. Aga nii nagu halb ununeb ja kõik hea jääb meelde, nii jätame nad oma kibestunud sisemaailmaga ka vanasse aastasse.

Kuid öeldakse: see mis ei tapa, teeb tugevaks. Aasta lõpul tuli kuhjaga positiivseid uudiseid. Riigikogu eraldas 1,5 miljonit eurot Eesti spordile. Sõlmisime EOK ajaloo suurima sponsorlepingu PAF-iga , mille kogusumma on üle poole miljoni euro. Valitseva koalitsiooni otsusega võetakse jälle vastu toetusavaldusi riigiettevõtte Tallinna Sadam sponsorsummade eraldamiseks Eesti spordile. Tahaks loota,et see võtab pingeid maha ka teiste riigiettevõtete nõukogudes.

Põhjus halba teha Eesti spordile ja kultuurile, tuleb välja, ei olnud Neinar Selis või kelleski muus konkreetses isikus. Asi oli teatud väikeses grupis inimestes, keda huvitab vaid isiklik ego ja isiklik kasusaamine. Täpselt nagu kümme aastat tagasi Eesti kergejõustikus.

Et seda veel lihtsamate näidetega tõestada, räägime ka eetikast. EOK presidendi amet on mulle eelkõige au amet, kogu minu spordielu pikas reas. Annan oma panuse nii suure kui suudan ja võib kujundlikult öelda, olen oma spordimehe elu viimases etapis. Aga lisaks sellele ametile olen ka EOA ehk Eesti Olümpiaakadeemia president ja seda viimased kümme aastat. See amet ei ole kellelegi jalgu jäänud. Kuigi EOA täidab ka väga tähtsaid ülesandeid Eesti spordis. Viiakse läbi kooliolümpiamänge, sporditeemalisi essee konkursse, jagatakse olümpiaharidust, tehakse tööd noortega olümpiaajaloo paremaks tundmiseks, jälgitakse kogu Eesti olümpialiikumise aluste toimimist ja väärtuste järgimist! EOA-d juhtima ei kipu keegi, kedagi minu amet ei sega ei eetilises ei muus plaanis!

Kellelegi ei meeldi kohtu all olla ega süüdimõistvat otsust saada. Aga kui see on vaja, siis Eesti spordi eest kohtus käia on ka teatud mõttes auasi. Kohtuasja algatamine ja protsess ei ole põhjus võitlusest loobmiseks ning tegemist on esimese astme seisukohaga. Juhul kui otsus jääb jõusse ka kohtu viimases astmes, astun EOK presidendi ametist tagasi. Siin ei ole täna ega saa olema tulevikus mitmeti mõistmist. Veelkord tahaks tänada kõiki, kes toetust on mulle avaldanud ja neid oli tunduvalt rohkem kui 87 häält, mis mind kaks aastat tagasi EOK presidendi ametisse valisid. Suured tänud veelkord.

Üks teema, mis on ka õhku rippuma jäänud, on juhtumised ja jutud Eesti Antidopingu ümber. On kindel põhimõte, et asudes uude ametisse, püüan ennast kurssi viia kõikide struktuuride ülesehituse ja töökorraldusega. Nii ka Eesti Antidopinguga. Lisaks kohtusin ka kahel korral WADA direktoriga. Siit lähtuvalt on tekkinud mitmed vastuolulised momendid ja tegemata jätmised, millest mööda vaadata kindlasti ei saa.

On meie kõigi tagada, et noored sportlased teadmatusest reegleid ei rikuks ja et nende treenerid kogemata valesid taastumisaineid ei soovitaks. Keelatud ainete nimekiri täieneb pidevalt ja on oma sisult keeruline. Eesmärgiks ei tohiks olla plaanitäitmine positiivsete proovide võtmisel.

WADA juht andis mulle kindla juhise, et ennetus- ja koolitustöö peab olema selge prioriteet ja siis alles kontrollimine ja karistamine. Proovide võtmine ja käitlus peab käima ja käib kindlate reeglite järgi ning ka tulemusi peab käitlema kindlate reeglite järgi. Igasugune informatsioon või kahtlus peab lähtuma väga rangetest reeglitest ja ei tohi olla kellegi isikliku agenda või populaarsusejanu rahuldamise allikas. Selles vallas on olnud kahjuks väga suuri möödalaskmisi. Mille tõttu on konkreetsed inimesed ja ka nende perekonnad pidanud kannatama. Mul on selge arusaam, kuidas peab rahvuslik antidoping töötama ja kuidas käituma. Peavad olema väga ranged reeglid ja väga korralik koolitusprogramm treenerite ning sportlaste hulgas. Kuid kui isik on süüdi ning rikkunud reegelid, siis saab loomulikult ka vastava karistuse. Aga alles siis kui on süüdi!

Lõpetuseks natuke sellest, mis saab edasi. Esimese suurema asjana, EOK tippspordi nõukoguga koostöös, koostame nimekirja sportlastest, kes reaalselt võivad Rio mängudel pürgida esikümnesse ja ka medalitele. Nende 10-12 sportlase eelarve, kuhu on vaja lisa, peab koheselt kasvama. Ehk püüame tippspordi vallas edukalt töötavaid alaliite aidata ja koos nendega vastutust kanda.

Jätkan koos EOK professionaalse meeskonnaga oma valmisprogrammi elluviimist, millele sain kaks aastat tagasi Teie mandaadi. Saan Teile kinnitada, et valdav enamus lubatust on töös ja realiseerumas!

Soovin Teile veelkord kõike head uuel algaval aastal ning olen teie muredele ja rõõmudele alati avatud ja kui lahendused sõltuvad minust, siis ka aitan!

Alati spordisõber Neinar