Lapstäht, rajukitarrist ja teised Norra maletajad

Äsja Hollandis Wijk aan Zees toimunud male superturniiril esikohta jaganud Norra imelapsest Magnus Carlsenist oodatakse, et temast võiks saada varsti maailmameister — üle pika aja esimene nn läänemaailmast.

Üldse on Norrast saanud tõsine maleriik. Niisiis, 17aastane Carlsen jagas koos armeenlase Levon Aronjaniga esikohta maleturniiril, kus maailma praeguse hetke 16st kõrgeima reitinguga maletajast osales 11.

Norralane on 2733 punktiga hetkel reitingutabelis veel 13. Esikohta jagavad maailmameister Vishwanathan Anand Indiast ja eksmaailmameister Vladimir Kramnik Venemaalt 2799 punktiga, kuid neid mõlemat noor Skandinaavia geenius Hollandis edestas. Seega on kõrgelennulisteks ootusteks tema puhul piisavalt põhjust.

Teadupoolest lahkus 17. jaanuaril meie seast eksmaailmameister Robert Fischer. Pärast Teist maailmasõda ei ole nn läänemaailmast peale skandaalse ameeriklase kasvanud ühtki maletajat, kes tõesti oleks võinud maailmameistriks tulla. Võib muidugi nimetada veel hollandlast Jan Timmanit, brasiillast Henrique ¬Meckingit, sakslast Robert Hübnerit, inglast Nigel Shorti, veel mõnd skandinaavlast, kes kõik olid maailma tippu (või sinna lähedale) kuuluvad maletajad, kuid mitte reaalsed MM-tiitli võtjad. Selleski kontekstis tasub Carlsenil silma peal hoida.

Tuleb märkida, et Norra on ajaloos olnud võrdlemisi tagasihoidlik malemaa. Seda niikaua, kuni 1985. aastal sai 18aastasest Simen ¬Agdesteinist Norra esimene suurmeister. Ta oli sel ajal maailmas noorim selle tiitli kandja. Järgmisel aastal tuli ta juunioride MMil kuubalase Walter Arencibia järel, aga Jevgeni Barejevi ja Viswanathan Anandi ees hõbemedalile. On tähelepanuväärne, et maletäht ¬Agdestein mängis samal ajal rahvusvahelisel tasemel jalgpalli ja kuulus ründajana kaheksal korral Norra koondisse.

Loe Ekspressist, mille üle imestas Carmen Kass