Kui tahaks midagi magusat…


Magustoit
MagustoitFoto: Shutterstock.com/ajakiri Sport

Arvatavasti oleme kõik kogenud seda, et täiesti suvalisel hetkel tuleb peale magusaisu. Sageli lõppeb tüki šokolaadi võtmine terve tahvli söömisega või lonks limonaadi terve pudeliga. Miks magusaisu tekib, kuidas seda ohjeldada ja mida tegelikult süüa, sellest rääkisime toitumisnõustaja Vivika Virvega.

Miks me tahame suhkrut?

Suhkur on aine, mis vabastab dopamiini, seega saab eeldada, et see võib sõltuvust tekitada. Dopamiin on neurotransmitter, mis juhib meie motivatsiooni, mõnutunnet, liikuvust ja keskendumist. Kui dopamiini on vähe, siis on energiatase madal ja tekivad motivatsioonipuudus, une- ja mäluprobleemid ja veel paljud muud mured.

Selleks, et dopamiinitaset tõsta, on üheks võimaluseks süüa suhkruid, kuid jälgida tuleb soovitatud päevaseid annuseid, et vältida suhkrusõltuvust. Suhkrusõltuvus on ohtlik, sest sel on olemas kõik klassikalisele sõltuvusele omased tunnused ja rahulduse saamiseks vajame pidevalt suuremaid koguseid. See selgitab, miks sageli sööme mõne ruudukese asemel ära terve šokolaadi. Vivika sõnul on maksimaalne soovitatav kogus 2–4 portsjonit suhkruid päevas. Üks portsjon on näiteks kaks teelusikat suhkrut, mett või moosi, 10 g šokolaadi või 1 dl karastusjooki. Kui mõtled korraks enda tarbitavatele kogustele, siis mõtle ka sellele, kas püsid päevases normis.

Dopamiinitaseme tõstmiseks on tegelikult palju paremaid toite kui suhkur. „Saame seda tõsta ka loomulikul viisil, süües loomset toitu, seemneid, mandleid, õuna, banaani, avokaadot, peeti, rohelisi lehtköögivilju või juues rohelist teed,“ räägib Vivika, kelle sõnul oleks kõige õigem süüa õigel ajal õiget toitu ja teha piisavalt sporti.

Liiga palju lisatud suhkruid

Nii nagu kõik teised toiduained on ka suhkur mõõdukates kogustes lubatud. Kui organism seda aga liiga palju saab, siis võivad ohustama hakata tervisehädad, millest on hiljem kas keeruline või lausa võimatu vabaneda.

Paljud uuringud on näidanud, et ülemäärase suhkru tarbimine soodustab nii otseselt kui ka kaudselt südame-veresoonkonnahaiguste ja II tüüpi diabeedi arengut. Lisaks nimetatud haigustele võivad liigse suhkrutarbimise tagajärjel tõusta kolesteroolitase, vererõhk ja loomulikult kehakaal. Kaalutõusu vältimiseks on olulisel kohal piisav füüsiline aktiivsus, mida ei tohiks unustada ühelgi aastaajal, eriti külmemal perioodil, kui liikumist on märksa vähem.

Kuidas teha tervislikke valikuid loe edasi ajakirjast Sport.