HIIT-treening (high-intensity interval training) koosneb lühikestest, kõrge pulsiga sooritatavatest treeninglõikudest, mille vahel on puhkepausid. Trenn võib kesta kümmekond minutit kuni pool tundi, väga treenitutel ka tund.

HIITi soovitatakse nii neile, kelle jaoks on oluline rasvapõletus, kui ka neile, kes ei soovi muuta mitte kaalunumbrit, vaid parandada üldist füüsilist vormi – lisaks keharasva kaotamisele parandavad HIIT-treeningud vastupidavust ja töövõimet. Kuna trennid on väga intensiivsed, jätkab keha kalorite põletamist kuni 72 tundi pärast treeningut – keha püüab saadud koormusest taastuda. Selle protsessi nimi on EPOC (excess post-exercise oxygen consumption) ehk treeningujärgne liighapnikutarbimine. Arvukad uuringud on näidanud, et seetõttu on HIIT-treeninguga võimalik saavutada selle lühidusest hoolimata hea tulemus. Näiteks ajakirjas PLOS One avaldatud teadlase Martin Gibala töö tõendab, et isegi ühe minuti pikkusel intensiivsel treeningul on märgatav kasu tervisele, nii südamele, kui lihastele.

Saladus peitub intensiivsuses

Et lühike treening mõjuks, ei piisa harjutuste ükskõik kuidas tegemisest, 10 palli skaalal peab treeningkoormus olema 8 ehk trenni ei saa teha tempos, mis tundub mugav, vaid pulss peab tõusma ja treening tunduma raske. Kes spordiklubisse minna ei taha, ent endal napib ideid, kuidas kava kokku panna, saab abi äppidest.

Millistest äppidest kasulikke harjutusi leiab ning millist nõu annab personaaltreener, loe edasi ajakirjast Sport.