Septembris ja oktoobris köitis ultratriatleet Rait Ratasepp Eesti spordisõprade tähelepanu. Jälgisime iga päev, kuidas Kanaari saartel võistelnud võhmamehel läks hommikul 3,8 kilomeetri ujumine, kas ilm soosis 180-kilomeetrist rattasõitu või tegi sellest paraja põrgu. Õhtul kontrollisime, mis ajaga Ratasepp täispika jooksumaratoni lõpetas. Ja nii 20 päeva järjest – uskumatu, imeline, jabur ja väga inspireeriv!

Lõpuaeg 238:52:34 lõi David Clampi maailmarekordit 13,5 tunniga ning Ratasepa Facebooki fännileht vahendas Clampi õnnitlust: „Väljapaistev sooritus, eriti kuna Rait tegi seda kõike üksinda. On au kaotada rekord niivõrd heale inimesele ja suurepärasele atleedile.”

Kui aga lüüa lahti ultratriatloni rahvusvahelise alaliidu (IUTA) rekordiraamat, siis eestlase nime ja tulemust sealt ei leia. Kadunud, nagu poleks olnudki. Uurides selgub, et tegelikult mitte kadunud, vaid pole sinna jõudnudki. Alaliidu presidendi Jean Pierre Morini sõnul on Ratasepp kahtlemata imeline atleet, aga rekord ei saanudki tema nimele minna. Miks?