"Mida teha? Minu spordiajaloo dokumendipakk on jäljetult kadunud! Andsin selle oma raamatuesitlusel 2009. aastal kümnete silmapaaride all üle Eesti Spordimuuseumi poolt saadetud inimesele, kes tänaseks päevaks isegi ei mäleta, et ta kohal oli ja dokumendipaki ESM-le toimetama pidi. Samuti "ei mäleta" muuseum, et nad kellegi paki järele saatsid ja veel vähem sedagi, et oleks selle vastu võtnud. Kas niimoodi käiakse ümber usalduse ja museaalidega, millel mitte ainult minu vaid kogu Eesti spordiajaloo jaoks hindamatu väärtus? Muuhulgas sisaldab see dokumente, kuidas taaasiseseisvunud Eesti esimene kuld Barcelonast oleks jäänud tulemata... Kellele on kadumine kasulik?" kirjutas Salumäe.

Spordimuuseumi direktor Daimar Lelle sõnul tema pakki näinud pole.

Paki pidi Tartusse spordimuuseumisse viima kauaaegne spordiajakirjanik Valeri Maksimov. Põhjus, miks just tema nõustus paki kohale toimetama, on lihtne: tartlasena liikus ta tihti Tallinn-Tartu vahet.

Maksimov tunnistab, et võis paki tõepoolest unustada enda kätte, kuigi ei välista ka võimalust, et andis selle spordimuuseumi sekretäriaati, kust omakorda võis see ära kaduda. "Võtan siinkohal vastutuse enda peale. Otsingud paki leidmisel jätkuvad," sõnas Maksimov Delfile.

Varastamises seejuures kedagi kahtlustada pole mõtet, sest olulisi materjale, mille eest võiks kõrget hinda küsida, dokumendipaki hulgas polnud.