Tegijad räägivad, et surf on parim puhkus hingele, mis aitab ülihästi lõõgastuda ja on ülipopulaarne pingemaandaja just vastutusrikaste elukutsete esindajate jaoks. Nii läks näiteks Ühendriikide president Barack Obama pärast oma ametiaja lõppu Kariibidele lohesurfama, mitte lihtsalt rannapuhkust veetma.

Eesti surfiparadiisiks?

Meie ülipikk rannajoon, mida liigendavad saared, rannad ja lahesopid, on kergesti ligipääsetav. Kui iga nurga taga peituvad lauge põhjaga liivarannad on meile täiesti ootuspärased, siis näiteks kaljuse rannikuga Skandinaavia on surfi mõttes tunduvalt kehvemas seisus. Eestis on suvi surfaritele paraja pikkusega ja alati „hea ilmaga”, sest tuuleolud varieeruvad seinast seina: kui tuul puhub ja sajab vihma, on aeg surfata ning kui lõõskab kuumus, saab hoopis puhata. Surfi mõttes ongi eriline meie küllaltki tormine kevad-sügisperiood, kusjuures kogenumad surfihundid pikendavad hooaega isegi jõululaupäevani. Tingimused, mida loob siinne tuule ja mere kooslus, on fenomenaalsed isegi maailma mastaabis. Tormisema ilmaga on eriliselt hinnas Hiiumaal Ristnas asuv surfiparadiis või Vääna rand Harjumaal, kus adrenaliininäljased lainete peal kaelamurdvaid trikke sooritavad. Kui keegi veel kahtleb, kas Eesti ikka on surfiriik, siis soovitan minna tuulise ilmaga Pärnu randa ja näete, et taevas on värvilistest surfilohedest kirju. Päris alustajale aga pakuvad surfiromantikat Laulasmaa, Varbla, Võsu ja teised surfikoolid ja -klubid, mida leiab pea kõikides suuremates paikades, isegi merekauges Võrus. Peamiselt harrastatakse Eestis tuulesurfi alasid: lohesurfi ja purjelauasurfi, kuid nende kõrval koguvad üha enam populaarsust lainejõul surfamine ja aerusurf ehk SUP.