Kristjan Port: küsimus, miks Seli antidopingu nõukogusse määrati, vajab klaarimist
Sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port näeb olümpiakomitee presidendi Neinar Seli määramisel nõukogu koosseisu huvide konflikti ning möönab, et otsus tehti kõrgemalt poolt nendega aru pidamata.
Eesti Antidopingu asutajana on EOK-l ainuõigus nõukogu liikmeid ametisse määrata, kuid Port küsib, miks oli vajalik Toomas Tõniste ja Valdur Laid välja vahetada Seli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti Eve Undi vastu, kui mingeid etteheiteid nõukogu senisele tegevusele pole tehtud.
Kui tavaline see on, et olümpiakomitee president riigi antidopingu nõukogusse määratakse?
Ega ei ole väga tavaline. See oli ka [WADA ekspresidendi] Dick Poundi suvise rapordi (WADA täitevkomiteele tehtud töögrupi kokkuvõte senisest tegevusest, mida esitleti novembris ülemaailmsel dopingukonverentsil Johannesburgis - toim) üks põhiseid kriitikakohti, kus öeldakse, et rahvuslikud olümpiakomiteed peavad asutama antidopingu, aga looma ka nende täieliku iseseisvuse. Praegu toimuv on pigem selle loogika vastu liikumine ning on pannud ka meid natuke hämmastama.
Näete te seal võimalikku huvide konflikti?
Teatud mõttes on arusaadav, et asutaja tahab omada kontrolli oma poolt asutatud organisatsioonide üle. Kuid äsja toimunud konverentsil soovitati hoida need asjad võimalikult eraldi, sest antidopingu tegevus võib sattuda huvide konflikti rahvusliku olümpiakomitee huvidega, kes tahab oma sportlasi pigem kaitsta. Vaieldamatult on konflikt olemas.
Konverentsil toodi välja, et paljudes riikides on selgelt näha, kuidas rahvuslik olümpiakomitee ja ka teised rahvuslikud organisatsioonid mõjutavad antidopinguorganisatsiooni tegevust ning see kahjustab antidopingu tegevuse tõhusust ja usutavust. Ja tagajärjed on ka teada. Me näeme pidevalt neid üha uusi (dopinguga) vahelejäämisi, mis oleks pidanud välja tulema juba aastaid tagasi ning see on väga paljude inimeste jaoks tekitanud ebaõiglase olukorra. Seda rõhutati mitu korda.
Aga ometi on Seli sinna määratud ja niimoodi tuleb teil tööd edasi teha.
Hetkel on see niimoodi otsustatud. Meie käest ei ole keegi midagi küsinud. See sündis meilegi küllaltki ootamatult. EOK täitevkomitee minu arusaamist pidi kedagi ei küsitlenud, see tundus loomuliku protsessina. Aga eks see olegi meie kultuuri probleem, et me ei ole nende asjade üle sügavalt mõelnud.
On teil plaanis mõnel koosviibimisel selle üle varsti arutada?
Peamegi nüüd olukorras, kus nõukogusse on pandud kaks uut liiget, kokku tulema. Küsimus, miks on see muudatus tekkinud, vajab ära klaarimist, sest seni pole nõukogu tegevusele keegi midagi ette heitnud. Kindlasti peame kokku istuma ja kuulama, mis ideed ja mõtted Selil on.
Kas võib juhtuda, et märgatava huvide konflikti korral saadetakse Eestile vastav noot?
Ma olen ka paar korda selle peale mõelnud, et kas meil hakkaks keegi selle peale trummi lööma, kui näiteks Lätis oleks midagi viltu. Ilmselt mitte. Eeldaks, et mingil hetkel loetakse üles mingi hulk riike, kus ei ole tehtud nii, nagu on soovitatud, nende hulgas arvatavasti ka Eesti.
