Kopteripiloot asub võistlustulle maailmameistrivõistlustel rattaorienteerumises


Kopteripiloot asub võistlustulle maailmameistrivõistlustel rattaorienteerumises
Foto: erakogu

Eesti andekaim rattaorienteeruja Lauri Malsroos osaleb uuel nädal Leedus
toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Augusti algul napilt EM-i
meistritiitlist ilma jäänud Eesti Õhuväe kopteripiloodina leiba teeniva
hobiratturi suurimaks eesmärgiks on lõunanaabrite juures teha hea sõit.

Euroopa meistrivõistlustelt rattaorienteerumises tuli Malsroos kuu algul
tagasi sprindis ja lühidistantsil võidetud hõbemedalitega. „Puudu jäi
ehk õnnest, sest lühirajal kaotasin 55 min kestnud sõidu juures võitjale
kõigest ühe sekundiga. Kohti oli, kust ma selle sekundi leida oleksin
võinud. Sprindis tegin seekord natuke palju vigu, võimalused ja eeldused
olid olemas, aga tehnilist sooritust saanuks parandada,” kommenteeris
Malsroos Prantsusmaal peetud mõõduvõttu.

Maailmameistrivõistlustel Leedus on konkurendid üldises plaanis kõik
samad. „Euroopast väljas selle alaga väga ei tegeleta. Taseme osas pole
EM-il ja MM-il mitte mingisugust vahet. Päris nii ei saa võtta, et lähen
sinna võitma, minu eesmärgiks on võimalikult hea sooritus. Tulemus
selgub juba kohapeal. Tegemist on siiski tehnikaspordiga ja kõige
laabumiseks peab veidi ka õnne olema,” jäi sportlane tagasihoidlikuks.

Suvisteks suurvõistlusteks algas ettevalmistus talvel. „Teist talve
järjest sain õues rattaga sõita, mis andis kevadeks parema vormi
saavutamiseks väga palju juurde. Sealt edasi tulid spetsiaalsed
orienteerumis- ja jooksutrennid ning maastikurattamaratonid. Püüan töö
kõrvalt nende tegevustega end võimalikult heas vormis hoida. Ma olen
siiski sada protsenti amatöör ja asjaarmastaja ehk esmalt tuleb töö ja
siis sport,” lisas Malsroos.

Seotud lood:

Parimaks rattaorienteerumistehnika harjutuspaigaks peab Lauri Malsroos
Jõulumäe radasid. „Sealse männimetsa all on väga tihe teedevõrk, mis on
kaardi lugemise seisukohalt hästi hea ning annab üsna keerulist rada
teha. Eraldi rattatrenne pole hetkel teinud, kuid Eesti üks
nõudlikemaid, füüsiliselt raskemaid ja ilmselt ka suurimate
tõusumeetritega on Rõuge rattamaratoni trass. Eriti veel siis, kui
vahetult enne sadanud on. Samas pori ja libedus loovad head eeldused
sõidu nautimiseks, mulle väga meeldivad igasugused rasked tingimused,
sest olen oma parimad tulemused just sellistel radadel sõitnud. Kahjuks
pean tänavu Rõuge võistluse vahele jätma ning testin selle asemel
pühapäeval Leedu MM-iks ette valmistatud rada.“

„Kusjuures EM Prantsusmaal toimus üsna tasasel pinnal ja füüsiliselt
saab MM selles osas väga palju raskem olema. Mina siit Tallinna lähedalt
olen n-ö lauskmaa poeg ja need Vilniuses ees ootavad nõlvad on Eesti
mõistes päris suured. Õnneks muidugi saab mägi enne otsa, kui raskeks
läheb, aga probleemid tekivad siis, kui neid tõuse väga palju järjest
tuleb.“

Pühapäeval toimuvat 19. Rõuge Rattamaratoni soovitab Malsroos kõikidele
rattahuntidele. Võistluse 69 km pikkune XXL-sõit kattub poolesaja
kilomeetri ulatuses sügisel Haanja100 raames peetava maastikurattasõidu
Eesti meistrivõistluste trassiga, mis on samuti üks suurimaid
väljakutseid kõikidele maastikurattal sõita armastavatele
spordisõpradele.