Jah, Kauri Kõiv tegi reedel laskesuusatamise MK-etapil Oberhofis elu sõidu ning kahevõistlejad teenisid hõreda konkurentsiga Tšaikovski MK-etapil jõudsalt punkte, kuid meie talispordi üldpilt on kuu aega enne Sotši olümpiat nukker. 

Tatjana Mannima sai Tour de Skil kokkuvõttes viimase ehk 42. koha, Karel Tammjärv oli meestest meie parimana 45. (lõpetajaid 49), Kaarel Nurmsalu jäi kolmel Nelja hüppemäe turnee etapil selgelt lõppvõistluselt välja ning Kadri Lehtla sarnaselt teistele meie naislaskesuusatajatele Oberhofis 60 parema sekka ei mahtunud. Kõigil neil on ebaõnnestumises omad põhjused, kuid võistluste protokollis neid paraku arvesse ei võeta.

Soome murdmasuusatajate uus tõus?

Samal ajal, kui eestlased arutavad, kas eelseisvatelt olümpiamängudelt võib üldse kelleltki loota kohta 10 parema hulgas, on kasvamas kunagise võimsa suusaspordi riigi Soome väljavaated. Eriti imeline oli soomlaste jaoks lõppenud nädalavahetus, mil mitmel alal ajalugu tehti.

Alustagem kõige traditsioonilisemast alast - murdmaasuusatamisest. Naiste arvestuses Soome-Norra maavõistluseks kujunenud Tour de Skil jõudsid kolm soomlannat kuue parema sekka, seejuures võitis 1. jaanuaril Lenzerheides peetud 10 km klassikasõidu üllatuslikult Kerttu Niskanen. Tõsi, nii Poola kui Norra esinumber etapist osa ei võtnud, kuid sellegipoolest näitas Niskaneni võit nii mõndagi - viimati triumfeeris soomlane suusatamise MK-etapi tavadistantsil kolm hooaega tagasi(!).

Kui hooaja alguses paistis, et Soome ainsad lootused sel alal olümpial midagi saavutada on seotud naiste teatesõiduga, siis nüüd ei näi sugugi utoopiline ka mõni individuaalne medal. Unustada ei tasu ka Soome mehi (loe: Matti Heikkineni), kes on varemgi (2011 Oslo MM) tõestanud, et võivad suurvõistlustel ühtäkki ootamatult kulla võita.

Koivuranta tegi ajalugu, Ahonen sihib kuuendaid olümpiamänge

Eelmisel aastal toodi Soome meedias korduvalt esile fakt, et Eesti ainus suusahüppaja edestas taas MK-etapil parimat soomlast. Sel hooajal on loksunud jõuvahekorrad paika. Eriti meeldiv oli soomlaste jaoks laupäev, kui Nelja hüppemäe turnee Innsbrucki osavõistluse, kus keeruliste ilmastikuolude tõttu läks arvesse vaid esimene hüppevoor, võitis üllatuslikult Anssi Koivuranta. Viimasest Soome suusahüppaja etapivõidust oli selleks hetkeks möödunud 3 aastat, triumfist Nelja hüppemäe turneel aga 5 aastat.

25-aastase spordimehe jaoks oli tegu küll esimese etapivõiduga suusahüpetes, ent talispordisõbrad mäletavad teda hästi veel hooajast 2008-2009, kui ta domineeris täielikult maailma kahevõistlust, võites koguni seitse etappi. Koivuranta laupäevane saavutus on seda märkimisväärsem, et kunagi varem pole keegi suutnud võita MK-etappi nii suusahüpetes kui kahevõistluses.

Lisaks Koivurantale on Sotši medalit sihtimas ka oma kuuendatele olümpiamängudele sõitev Janne Ahonen. 36-aastase suusahüppaja näol on tegu küll ühe selle ala kõigi aegade edukama sportlasega, kuid - nii uskumatu kui see ka ei tundu - olümpialt tal individuaalse võistluse medal puudub. 

Hokinoored tegid rootslastega seda, mida üldiselt teevad rootslased nendega

Niskaneni ja Koivuranta võidud said Soomes küll kõvasti kajastust, kuid nädalavahetuse tipphetk oli ikkagi ilma mingi kahtluseta kuni 20-aastaste MM-i kuldmedal jäähokis. Juba kasvõi see, et viimati võitsid soomlased selle turniiri 16 aastat tagasi, annab aimu, kuivõrd suur sündmus hokirahvale eilne triumf oli. 

Seekordsest finaalist magusamat stsenaariumit poleks osanud välja mõelda ilmselt ka ükski tugev kirjamees. Mängiti ju suurima rivaali Rootsiga, kes võõrustas turniiri, ning võiduvärav visati lisaajal. Ülimalt hästi distsiplineeritud soomlaste paremateks kerkisid väravavaht, Soome liigaski oma debüüthooajal suurepäraseid esitusi tegev Juuse Saros, turniiri parimaks kaitsemängijaks valitud Rasmus Ristolainen, kes viskas finaalis võiduvärava, ja kogu turniiri resultatiivseim mängumees Teuvo Teräväinen. 13 aastat tagasi, kui Soome jõudis samas vanuseklassis viimati finaali, olid põhitegijateks praegused tippmängijad Mikko Koivu ja Tuomo Ruuttu. Seda, kui kaugele praegused võidumehed võiksid jõuda, näitab vaid aeg. 

Soome täiskasvanute koondisel ei saa Sotši olümpial kerge olema, sest kodujääl mängiva Venemaa koondise koosseisu vaadates hakkab jalg värisema ilmselt isegi Jarkko Ruuttul. Ent kas keegi Soome U20 koondistki enne MM-i soosikuks pidas? Kindlasti mitte.

Nii ei jäägi läheneva Sotši taliolümpia eel muud üle, kui taas, sarnaselt eelmise sajandi teisele poolele, põhjanaabritele varasemast tulisemalt kaasa elama hakata. Ikkagi sugulasrahvas ju.

- Talispordi kõrval ei saa mainimata jätta ka Soome võrkpallikoondise võimast esitust MM-i kvalifikatsiooniturniiril. Kui Eesti meeskond langes konkurentsist juba sisuliselt pärast avamängu kaotust Türgile, siis soomlased võitsid kõik kolm kohtumist ning tagasid kindlalt koha tiitlivõistlusel. Ka siin piisab ühest ajaloolisest meenutusest, et eduloo väärtust mõista - viimati pääses Soome MM-ile 1982. aastal. Suurepärase saavutuse taga, mis sündis muide vaid pool tundi hiljem hokinoorte ajaloolisest võidust, on soomlaste üks kõigi aegade edukamaid võrkpallureid, täpselt aasta tagasi tippspordiga lõpparve teinud Tuomas Sammelvuo, kel pole uue ametiga kohanemine palju aega võtnud: kevadel ametisse astunud mees tüüris sügisesel EM-il koondise esmakordselt alagrupi võiduni. Ka veerandfinaalis Itaalia vastu osutati südi vastupanu, kuigi poolfinaali pääses lõpuks ikkagi suurem ja võimsam võrkpalliriik. -