Kokkuvõte Bernatski raporti järeldustest: dopingu tarvitamine on probleemiks Eesti spordis praegugi

 (46)
Valimisnimekirjade toomine
Valimisnimekirjade toomineFoto: Ester Vaitmaa

Bernatski komisjoni lõppraport on 29 lehekülge pikk. Säästan Delfi lugejaid raporti sirvimisest ja toon välja peamised järeldused raporti sisust.

Kuigi komisjon tegi lõpuks kokku 27 järeldust, ei oma mitmed punktid uudisväärtust. Siiski, mõned konkreetsed järeldused paistavad silma koheselt. Analüüsides kokkuvõtet, toon 27 eraldi punkti asemel välja 7 peamist murekohta.

  1. Dopingu kasutamise probleem oli olemas varem Eesti tippspordis ja on probleemiks veel praegugi. Komisjon ei saa kinnitada ega ümber lükata ajakirjanduses olnud väiteid.
  2. Sportlased ja treenerid tegid pangaülekandeid Bernatskile dopingainete eest, kuid mitte ükski isik ei tahtnud Bernatskiga kohtuda silmast silma juhtumi uurimise käigus. Komisjoni üllatas selline käitumine ja soovitab EOK-l kasutada oma volitusi, et tõde sellise käitumise kohta välja selgitada. Raportis selgub, et Bernatski väitel maksid dopingainete eest järgnevad isikud: Harry Lemberg, Margus Kübar, Donald-Aik Sild, Andrus Värnik, Aleksander Tammert, Roland Lessing, Mati Alaver ja Raul Olle. Alaver ja Lemberg ostsid Bernatskilt ka EPO-t.
  3. Mitte ükski sportlane ega treener pole oma hea nime kaitsmiseks pöördunud veel kohtu poole, kuigi Aleksander Tammert ja Harry Lemberg teevad ettevalmistusi.
  4. Komisjon sai teada, et Bernatski vahendas suurtes kogustes kasvuhormooni ja erütropoetiine (keelatud dopinguaine) ning see oli tippspordis osalejatele üldiselt teada. Ometi, keegi ei tegutsenud, sest järelevalve oli nõrk ja EPO/sünteetilise kasvuhormooni ilmingud dopingukontrollis vaevu avastatavad.
  5. Avalikkuses on mõned isikud, kes omavad informatsiooni dopingainete tegelike leviku ja kasutamise kohta, kuid ei soovi enda teavet jagada, ehkki see teeks õhu selgemaks.
  6. Eestis puudub tõsiseltvõetav diskussioon spordi puhtuse ja aususe teemadel. Rahvas armastab sportlasi, kes on võitnud tiitlivõistlustelt medaleid. Seepärast kipub avalikus ruumis võimust võtma olukord, kus probleemid vaikitakse maha, info jääb rahvale ja meediale kätte saamata. Vajadusel peab parlament sekkuma, kui avatud diskusioon jätkub.
  7. Riiklik järelvalve on killustatud erinevate ametkondade vahel, kelle omavaheline koostöö on peaaegu olematu. See soodustab kõrvalekaldumist ausa spordi põhimõtetest ja kahjustab liikumisharrastuse mainet. Kui selline olukord jätkub, võib suureneda ka organiseeritud kuritegevus spordi ja liikumisharrastuse valdkonnas.