Küünlapäeva südapäeval seisis üle kolme aasta spordimuuseumis olnud Englase 250 kilose graniitbüsti kõrval maadluse elav legend, 89-aastane naerusuine August Englas ise ja meenutas spordimuuseumi koostatud näituse avamisel lühidalt oma sportlaseteed. Kunagisel Põhja-Tartumaal, Pühajärve kandis Sihval renditalunike peres sündinud energiline noormees unistas noore mehena külasepa või masinisti ametist. Ei osanud raskete talutöödega rinda pistnud Englas siis aimata, et läheb metsapagemise asemel vene mobilisatsiooniga 1944. aasta suvel kaasa ja jõuab Kuramaale, kus saab sõja lõpu eel jalast haavata. Elutee viis ta Tallinna, kus algasid maadlustreeningud Boris Sülluste ja Edgar Puusepa juhendamisel, hiljem Kristjan Palusalu juures.

Peale 1952. aastal Sotšis toimunud olümpiaeelset treeninglaagrit ei tundnud Englas endas jõudu olevat, et olümpial hästi esineda. Ta naasis Helsingist 4. kohaga (vabamaadluse poolraskekaalus). Kullaga tuli koju Johannes Kotkas. Kuid aasta hiljem (1953) kanti Englast Itaalias Napolis peetud kreeka-rooma maadluse maailmameistrivõistlustelt kullavõitjana naasnuna Tallinnas kätel. 1954. aastal tõi ta Tokyost koju maailmameistritiitli vabamaadluses. 1950-ndate esimesel poolel oli Englas maailma parim maadleja, poolraskekaallane. Vigastus katkestas 1955. aastal eduka maadlejakarjääri, kahekordne maailmameister on ka 7-kordne NL-i ja 7-kordne Eesti meister.

"Skulptoril polnud nii suurt kivi, kuhu ka käed mahtunud oleks," muigas Englas oma kiviportreed, mille tegi skulptor Ernst Kirs 1955. aastal, silmitsedes. "Mul olid siis tõesti ilusad mustad lokid, nagu graniit-Augustil," helkis poisilik säde Englase silmis, kel tuli tervelt 52 aastat oodata endale väärilist mantlipärijat (Heiki Nabi MM-tiitel 2006).

Englast tervitasid Tartus näituse avamisel spordisõbrad, EOK president Neinar Seli, endised ja tänased maadlustreenerid ja tänased noored maadlejad Tartu Kalev-Englase klubist.

Kivi-Englas jääbki Tamme staadioni tänapäevase maadlussaali esisele, kus 1960-ndatel alustasid maadlejad kehvades oludes treenimist. August Englas ise tõttas aga rühikal sammul "teen igal hommikul Nõmme-kodu juures ca 800 m kepikõnnitiiru" Eesti maaülikooli spordihoonesse autasustama noori maadlejaid, kes teenisid medalid V Maalehe turniiril.