„Mõned neist alustavad võistlusteekonda, mõned on juba kogenud sportlased,” ütles ta.
„Selge, et iga treeneri süda on ikka lähemal oma õpilastele, aga kui ma vaatan laiemalt, siis Ats Lahi on väga heas positsioonis. Talle on isegi keeruline täna sinna konkurentsi leida, kogu lugupidamise juures kõigi sportlaste suhtes. Rannafitnessi esimene ots on praegu väga hea, aga Atsi vorm on väga hea. Teda oleks hea näha kuskil rahvusvahelisel turniiril.”

„Muidugi ei saa üle bikiinifitnessist. Viimane võistlus oli eriti ilus vaadata. Fitmodel’ist, mis alles mõned aastad tagasi tuli, ei osanud ma ka ise siis midagi arvata, ütlen ausalt. Täna on seal Olga Sibanova, 2018. aasta maailmameister. Tema ja Arina Vassiljeva on hästi ettevalmistatud sportlased, hästi ilusa vormiga ja tegelikult ka ala ise on ilus. Täpselt see ala, mida tuleks tulla saali ise ka vaatama,” tunnistas Kiivikas.

Tütre kohta ütles Ott, et Amani on praegu ooteolekus. Amani Kiivikasel on käsil 12. klass ja ta jätab hooaja vahele. Isolatsiooniajal oli ta mitu kuud maakodus, nädal tagasi käis aga vaatamas Valio karikavõistlusi ja teatas blogis, et nüüd tuli suund jälle kätte.

„Vahel on hea ära olla, aga samas hea on näha, milline mõju ka kohapeal võistlustel on. Saad selle energialaksu kätte ja annab impulsi see teekond uuesti ette võtta. Järgmise aasta sügisel võib Amanit jälle lavale oodata,” usub Ott Kiivikas.

Otil on tunne, et kulturismil ja fitnessil läheb praegu üldiselt päris hästi. Spordiuudiseid vaatab ta palju ja näeb, kui keeruline on paljudel spordialadel, liigadel, mis kõik ära jäävad. „Meil vähemalt saab alasiseselt võistelda ja Eesti, eriti naiste tase on nii tugev, et saab põhimõtteliselt kodus maailmatasemel võistelda. Natuke õnnetuks teeb klassikalise kulturismi vähene osavõtt. Ma ei tahaks uskuda, et poistel puudub soov spordis midagi saavutada ja endale keha ehitada,” sõnas Kiivikas.

Kriitilisemale või kartlikumale inimesele, kes küsib, miks üldse korraldatakse praegu neid võistlusi, tahaks Kiivikas öelda, et hirmul on suured silmad.
Eesti meistrivõistlused 2019.

„Kui inimesed tajuksid, kui rasked need ettevalmistused sellel alal on, kõik see, mis jääb lava taha... Inimesed on aasta algusest saadik dieedil, et enda vorm realiseerida, ja see on ikka päris masendav, kui sa päev enne saad teada, et sa ei saagi seda teha. Ma usun, et Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit järgib kõiki etteantud reegleid. Ka oma, Valio võistlustel jagasime kõik abivahendid inimestele laiali ja ei ole õnneks veel fitnessi- ega kulturismivõistlustel mingeid koldeid olnud. Loodame, et ei tule ka! Ma julgustan ikkagi tulema vaatama ja alati leiab endale istekoha nii, et ei pea istuma täitsa üksteise kõrval,” ütleb Kiivikas.

„Teadmatus on kõige suurem vaenlane. Sportlased enamasti realiseerivad enda ponnistused, kuna neil on väga selge kuupäev ees,” jätkab ta. „Mõned, kes kogu aeg treenivad ületreenitusepiiril, said õnneks sellise natuke sundpuhkuse. Koormuse vähenemine laseb sportlasel kas mõnest vanast vigastusest toibuda või organismil toibuda dieetidest. Mõne jaoks võib see olla positiivne külg, mida täna ei näe, aga aasta või paari pärast, kui nad vaatavad tagasi, siis mõni inimene ütleb, et ta täna ei oleks selleta siin.”

Sportlased on haigustele paremini vastupidavamad, kuid keegi pole millegi eest kaitstud – Kiivikas oli kevadel kopsutrombiga haiglas. „Koputan kõigile südamele, et kui oled juba kuskil 40 ringis, siis regulaarne kontroll on vajalik. Palju asju saab sellega ära hoida!” lausub Kiivikas.
Ott Kiivikas

Kiivikas andis kolme nädala eest välja „Targalt toitumise ja treenimise käsiraamatu”, mis on müügitabelis püsinud spordivääriliselt pjedestaalikohal iga nädal. Soov kogemustepagas kaante vahele panna oli varem olemas, ent aeg, mis kevadel sülle kukkus, lasi selle ellu viia.

„Nõu jagada on lihtne, keerulisem on seda nõu järgida. Ma absoluutselt ei karda enda tippteadmisi, millega ma olen ennast ja enda treenijaid maailma tippu treeninud, teistega jagada. Avaldada need treening- ja toitumisprogrammid ja päeva lõpus ole mees või naine, võta kätte ja tee järgi. See tahe ja töökus peab saama kokku ühes kehas ka hea geneetikaga ja see ei ole üldse lihtne. Mida rohkem on meie seas haritud inimesi, kes treeningu- ja toitumiseosa teavad, seda rohkem ja kauem ja tervislikumalt inimesed seda teevad. Umbes treenimine lõpeb suhteliselt ruttu, inimene ei näe tulemust. Valesti treenimine viib vigastusteni,” teab Kiivikas.