Tänavust aastat alustas Carlsen FIDE reitingutabeli 13. maletajana, kelle Elo oli 2733. “Esikoha jagamine Wijk aan Zees ja teine koht Morelia-Linarese turniiril tõstab Carlseni 1. aprilliks maailma kolmandaks maletajaks Eloga üle 2750 punkti,“ kuulutas Eesti esimaletaja Kaido Külaots. Tõstiski. Praegu on Carlseni Elo 2765 maailmas viies.

Saatuse tahtel on Külaotsa teed Carlseni radadega seotud juba viimased kaheksa aastat. “Magnus oli paras poisinaga, kui tema ja ta isa Henrikuga 2000. aasta Gausdali turniiri ajal kohtusime. Elasime turniiri ajal suusamajas, isa pojaga ühes, mina teises toas,“ meenutab Külaots.

“Muidugi läks jutt malele. Isa küsimusele, kui kaugele võiks Magnus males jõuda, vastasin viisakusest, et reitinguni 2650 ehk ikka. Nüüd on mul heameel, et ennustusega nii mööda panin. Sümpaatne pere, kelle majas Oslo külje all Lommedalenis olen ühe öö ka peatunud, kui õhtul lennuk enam ei läinud,“ sõnab Eesti suurmeister.

Külaots on mänginud Carlseniga kuus turniiripartiid, kolme viigi juures on Külaots võitnud kaks ja kaotanud ühe partii.

“Meeldiv näha, et tühjale kohale on tekkinud selline malesuurus. Norras on suurmeistreid, kuid mitte pikki maletavasid. Magnuse areng on olnud loomulik, isa ega treener Simen Agdestein pole seda forsseerinud.“

“Käitumiselt ja välimuselt ei meenuta Magnus noort poolhullu malegeeniust. Täiesti tavaline mõnus noorhärra, kellele meeldib sporti teha, mängida näiteks jalgpalli või lauatennist,“ täiendab Külaots.

“Noortele meeldib tavaliselt kombinatsiooniline mängulaad, nende pluss on pigem taktika kui strateegia. Carlsen on minu meelest väga tugev positsioonimängija. Selle oskuseta on ka võimatu päris tippu minna. Kuid ta ei ütle ära ka seikluslikkusest. Gausdalis 2005 oli mul vanker tema viie etturi vastu. Ülipõnev partii, mis rahunes viigiks.“

Külaotsa hinnangul pole vanemad Magnusest teadlikult ja süsteemikindlalt tippmaletajat koolitanud, nagu tehti näiteks õdede Polgaritega.