Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa hinnangul on lõppev spordiaasta olnud erakordne ning ajalukku on jäetud uued suured jäljed. "Meie sportlased on rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt tänavu võitnud 159 medalit 32 erinevalt spordialalt. Iga medalivõidu taga on sportlase, tema treeneri ja tugimeeskonna pikk ja pühendunud töö. Usun, et konkurents Aasta sportlase tiitlile kujuneb pingeliseks ja kindlaid võitjaid ette ennustada on keeruline. Rahvahääletus lisab hääletusse palju põnevust, sest tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Kutsun kõiki “Aasta sportlane 2019” valimisel kaasa lööma, sest iga toetushääl on lõpliku paremusjärjestuse selgitamisel äärmiselt oluline!”

Rahvahääletusel on aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri kategooriates oodatud kõik huvilised oma lemmikute poolt häält andma kodulehel https://aastasportlane.eok.ee/. Igas kategoorias saab punkte anda kolmele kandidaadile. Igast seadmest saab hääletada vaid ühe korra. Rahvahääletus lõppeb 20. detsembril kell 23:59.

2019. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.

Laureaadid kuulutatakse välja 4. jaanuaril Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2019".

Eestis on aasta sportlasi valitud juba üle 80 aasta. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

2018. aastal valiti aasta meessportlaseks odaviskaja Magnus Kirt, aasta naissportlaseks kiiruisutaja Saskia Alusalu, aasta võistkonnaks rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja ning aasta treeneriks Eesti meeste võrkpallikoondise treener Gheorghe Cretu. Läbi aegade enim Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes pälvis vahemikus 1983-1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.

Aasta sportlane 2019 valimist korraldab Eesti Olümpiakomitee.