Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et kultuuriministeeriumi avaldus Eesti spordiüldsusele, et spordi rahastamisega on Eestis kõik suurepärases korras on mõnitav ning äärmiselt eluvõõras ja hoolimatu.

„Lisaks andis ministeerium mõista, et silmas-silma rääkides on võimalik oluliselt mõjutada sporditoetuste saamist," märkis Sepp. „Ühtlasi tekitab meis hämmastust hinnang, mille kohaselt on treenerite süsteem ja seega ka ilmselt muu nendega seonduv, näiteks nende sotsiaalsete tagatiste olukord, suurepärases korras."

„Jääb mõistmatuks, kas kultuuriministeerium peab kindlaks spordi rahastamise allikaks hasartmängumaksu, millle laekumised on vähenenud 2-3 korda  või treenerite puhul normaalseks seda, et tuhanded iniemesed töötavad sisuliselt stipendiumisüssteemil jäädes seega kõrvale ka ravi ja pensionikindlusutuse garantiidest. Need tõsised probleemid ei viita kohe kindlasti Eesti spordisüsteemi heale järjele, vaid selle puudumisele," lisas kahte spordiorganisatsiooni juhtiv Sepp.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmisega eraldada kultuuriministeeriumile kultuuri ja spordi toetuseks 17,5 miljonit krooni põhjendusega toetada Eesti Olümpiakomitee ettevalmistusi olümpiaks.

„Kultuuriministeerium eraldas 7 miljonit Eesti Olümpiakomiteele (EOK) olümpiaprojekti toetuseks ja 4 miljonit läks viiele alaliidule, millest 2,5 miljonit eraldati Eesti Korvpalliliidule, 0,5 miljonit Eesti Kergejõustikuliidule, 0,5 miljonit Turniiribridžiliidule, 0,35 miljonit Judoliidule ning 0,15 miljonit Jahtklubide Liidule," märkis Sepp. „Kõigi eelnimetatud alaliitude eestvedamises osalevad  kahe Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud."

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad esitasid täna arupärimise kultuuriminister Laine Jänesele järgnevate küsimustega:

1. Millistel kaalutlustel ei ole kultuuriministeerium koostanud Eesti spordi riikliku arengukava?

2. Millised on spordi riikliku rahastamise eesmärgid? Kuidas ja mille alusel hinnatakse toetatavate alaliitude tulemuslikkust? Kuidas toimub toetuste korrigeerimine tulemuslikkuse muutumisel?

3. Milliste kriteeriumite alusel hindab kultuuriministeerium toetuste sihipärast kasutamist?

4. Mida Te olete ministrina teinud, et muuta spordialaliitude rahastamist läbipaistvamaks, võrdsetele ja üheselt arusaadavatele põhimõtetele toetuvaks ning millised kontrollimehhanismid  te olete selle toetuse sihipärase kasutamise rakendamiseks loonud?

5. Millistel kaalutlustel otsustati toetada eelpool nimetatud alaliite? Kuidas selgitati välja just nende  alaliitude suurim abivajadus?

6. Kuidas toetavad nimetatud rahaeraldised Eesti tippspordi arengut?

7. Kuidas, kui palju ja millistest põhimõtetest lähtuvalt kultuuriministeerium alaliite toetab? Millest lähtuvalt valitakse toetuse saajad ning need, kes alaliitude tegevtoetusi ei saa?

9. Millega põhjendas Eesti Olümpiakomitee viimase riigieelarvelise eraldise valguses just nende alaliitude toetamist nimetatud summas?

10. Millega põhjendate Kultuuriministeeriumi 5.märtsi  avaldust, mille kohaselt olevat Eesti  noortespordi rahastamine  heal, tugeval ja kindlal   alusel?

11. Millal  hakkab ministeerium reaalselt tegelema tuhandete treenerite ehk nn spordipedagoogide sotsiaalsete tagatiste küsimusega? Milliseid lahendusi olete välja pakkumas? Milliseid riigieelarvelisi ressursse olete  te planeerinud treenertite töö väärtustamiseks?

12. Millal ja kuidas on kavas ümber korraldada  spordi rahastamine, mis on suures osas sõltunud tänaseks  äralangenud hasartmängumaksu laekumistest?