Hetkel kui Noole olümpia kuldmedalist hakkab mööduma 20 aastat, on Eesti kergejõustik tema hinnangul lähiaja parimas seisus, kuid treeningmetoodikad on siiani puudulikud. “Mehed on küll püsivalt edukad, aga naised on läbi ajaloo kergejõustikus saanud vaid kolm medalit. See on treeningmetoodikas kinni, sest tüdrukute spordi puhul jälgitakse passi, mitte nende bioloogilist vanust,” ütles Nool.

Tema hinnangul ei tehta Eestis ühelgi spordialal noortega professionaalset ja süsteemset tööd. Selle tulemusel on palju noori kergejõustiklasi, kaasaarvatud Noole enda poeg, USA-sse treenima suundunud. “Audentes pole 20 aasta jooksul ostnud ühtegi uut teivast ja matti, kuid teivashüppeks on vaja teivast, samamoodi nagu suusatamiseks on vaja suuski ja määrdeid. Meil puuduvad elementaarsed vahendid,” ütles Nool.

Praegu eriti suure tähelepanu all olevat dopingut olümpiavõitja spordi märkimisväärse probleemina ei näe, rõhutab ta hoopis Antidopingu Agentuuri kahtlast seost ravimifirmadega. “Miks on mõned ravimid keelatud, aga teised analoogse toimeainega jällegi lubatud? WADA peaks olema viimane organisatsioon, kes tahab spordi dopinguvabaks muuta, sest nende käive on ju miljardeid eurosid.”

Tema sõnul on juhuslike doping tarvitajate hulka tegelikult radikaalselt vähendatud. Aastas võetakse 40-45 tuhat testi, milles jääb tippsportlastest vahele üksikuid – nendest omakorda 80% verest leitakse Noole sõnul dopingu asemel muid mõnuaineid. “Doping on väike osa spordi mustmiljonist probleemist,” sõnab ta.

Nool ennustab intervjuu lõpus, et Tokyo olümpialt võiks Eesti sportlased saada ühe medali.

Täispikka intervjuud näeb Betsafe’i spordiennutusportaali blogist ja saab kuulata SoundCloudist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena