"Ma saan aru, et sportlane paneb oksjonile oma jalgratta ja muu nõnda nimetatud "nänni", aga et ta müüb oma olümpiamedaleid, on natuke kummaline," ütles Nool Delfile ja Eesti Päevalehele Salumäe medalimüüki kommenteerides. "Mina ei kujutaks küll ette, et ma hakkaks oma medalit müüma."

Nool on ise heategevusoksjonil maha müünud Götzises võidetud kümnevõistluse kaugushüppe kuldmedali ja Sydney olümpia võistlustrikoo ning saadud tulu annetanud Viiratsi lastekodule. Spordikarjääriga seotud asjade müümisest isikliku tulu tarbeks saab Nool samuti aru, aga soovitab siinkohal Eesti Olümpiakomiteel sekkuda ja novembri alguses toimuva oksjoniga medalid spordimuuseumile tagasi osta.

"Eks seal peab mingi finantsiline põhjus olema. Miks ta muidu neid medaleid müüb?" küsib Nool. "Iseenesest ei saa ju isiklike asjade müügil kätt ette panna, aga ma arvan, et riik võiks need ära osta. Soome spordimuuseum tegi niimoodi Matti Nykäneni medaliga. Olen ise Soome spordimuuseumis käinud ja ütlen ausalt, et päris uhke on vaadata Nykäneni medalit. Meie spordimuuseumil endal selliseid võimalusi pole, aga olümpiakomitee võiks need küll muuseumile osta."

1988. aasta Souli ja 1992. aasta Barcelona olümpiavõitja Erika Salumäe müüb oma olümpiamängudega seotud esemeid, sealhulgas kuldmedaleid Graham Budd Auctionsi Ltd kodulehel. Ühe kuldmedali väärtuseks hinnatakse 9000 kuni 12 000 naelsterlingit, nende tegelik kujuneb välja oksjoni käigus.

Vaata SIIT nimekirja ja kirjeldusi asjadest, mida Salumäe müüb.