Ehlvest: maleprofi ametit ei soovita kellelegi
Jätaksin selle praegugi lahtiseks. Kevadel oli mul Londonis töökoht, ent majanduskriis tõmbab finantsalal tööjõudu koomale. Suvel olin Eestis, kus sadas vihma ja ma ei saanud isegi tennist mängida. Praegu mängin USA-s väiksemaid maleturniire, mul on siin-seal mõned õpilased. Kuid maleproff pühendab päevas ettevalmistusele kuus-seitse tundi. Mina ehk tunnikese. Siingi peitub vihje.
•• Mängid järelikult vana rasva pealt ja üritad end malega elatada. Tundub kibe leib?
Küllaltki. Ma ei soovitaks. Nooremad, talendikamad ja edunäljasemad võivad ära elada. Praeguses vanuses on see väga raske, kuigi keerulise elukäiguga Viktor Kortšnoi tõeline karjäär algaski alles 46-aastaselt.
•• Tohoh, sa siis polegi andekas!? Võitsid poisipõlves Eesti noortemeistrivõistlused 15 punktiga 15-st, tulid kaks aastat hiljem valitud annete seas N Liidu koolinoorte meistriks. Võitsid noorte Euroopa meistri tiitli. Ja nii edasi?
Ma ei usu, et mind 10–11-aastaselt eriliseks andeks võis pidada. Hiljem, kui ma olin male alal juba koolitust saanud, ehk küll. Noorteklassi aastail läks kõik sujuvalt, läbi häda suutsin isegi 1987. aastal Tartu ülikooli lõpetada ja suurde malesse minna.
•• Nimetatud aastal said ka suurmeistriks, jagasid MM-sarja tsoonidevahelisel turniiril teist-kolmandat kohta. Esimesel male MK-turniiril 1988 olid suurimate staaride Garri Kasparovi ja Anatoli Karpovi järel kolmas. Hiilgav start. Ometi millalgi 1990-ndate keskel sind teravaimas tipus enam polnud. Mis juhtus?
Tippmales ja tippturniiridel käib võitlus poolpunkti nimel. Ju mul siis neid poolikuid punkte vähe kogunes, kuigi kümmekond aastat olin tipus. Osalt on järeldus muidugi õige, kuid ühte konkreetset põhjust oleks raske nimetada. Alates 1991. aastast ilmselt areng pidurdus. Mis aeg siis oli, mida teadsime kapitalismist? Meie maleorgisatsioon ei suutnud samuti uute oludega kohaneda. Mul polnud mänedÏeri, jäin liiga üksi ja olin veel roheline. Võib-olla pidanuksin malest üldse ära minema? Mu malevõimed ei langenud, kuigi annan endale aru, et minu professionaalne ettevalmistus males lõppes juba 1980-ndate lõpus.
•• Koguni vale elukutse valik?
Mitte päris nii. N Liidus oli impeeriumi lõpuaastail väga hea malesüsteem. Ehk oleks parem karjäär olnud kommunistiks hakkamine?
•• Tõnu Truus ja veel mõned meie treenerid pühendasid sulle noorpõlves palju aega. Kas maleettevalmistus Eestis oli piisaval tasemel või võinuks sinust näiteks Venemaa malekeskustes koolitada parema mängija?
Ei usu, Eesti treeneritel oli taset. Ehk oli väikseid puudujääke avangute õpetamise osas. Tegime poistega nalja, et erinevalt näiteks ukrainlastest meie sitsiilia kaitse Najdorfi varianti ei tunne, aga oleme neist ikkagi paremad. Mul vedas. Tegelesin esialgu ka ujumisega — mõtle kui jube, kui peaksin kuus-seitse tundi päevas vees olema.
•• Oled hariduselt psühholoog. Kas selle ala tundmine võiks hõlbustada läbilööki males?
Ma pole päris kindel. Arvatakse ju ka, et matemaatikaga sina-sõbraks olemine aitab malet mängida. Küll võib olla psühholoogiast abi pärast ebaedukalt lõppenud turniiri. Koolitusega inimene teab, et siis tuleb kasuks nn lõpetatud tegevuse efekt: ebaedu tuleb kiiresti unustada ja keskenduda edasisele. Usun kindlasti, et kõigil spordialadel tippu jõudnud sportlastel on pingetaluvus parem. Neid ei raba nii kergesti sadulast. Vestlustest kolleegidest tippmaletajatega on valitsema jäänud arvamus, et viletsa pingetaluvusega mängijad ei jõuagi tippu.
•• Tippsport on seega tervistkahjustav tegevus?
Igasuguse kahtluseta. Ameeriklased on teinud sel alal uurin-guid ja leidnud, et kaks maletajat viibivad partii ajal sõna otseses mõttes sõjaseisukorras. Ameerika jalgpalluritel midagi sellist ei ilmnenud. Pikk ja laastav turniir ei saa mööduda jälgi jätmata, hingehaavad võivad olla sageli ohtlikumad atleetidel esinevatest vigastustest.
•• Kas suhtumine tippsporti, läbilööki laiemalt, võiks olla paikkonniti erinev?
Võib. Toon näite malest. USA ühiskond on orienteeritud edule ja rahale, on oma tungidelt ja tunnetelt lihtsam. 17–18-aastane ameeriklasest malenoor ei hakka kalkuleerima, et äkki tulen kunagi maailmameistriks. Ta viskab tõenäoliselt male nurka ja otsib tegevuse, kus raha rohkem tuleb. Ameerikas ei elata illusioonidest. Samas näiteks Hollandis, kus malele on toeks riiklikud programmid, jätkaks selline noor kindlasti mängimist.
•• Oled peagi 46-aastane, tava-spordis on ka kõige pikaealisemad atleedid selles vanuses karjääri lõpetanud. Aga males?
Läbilöögivõimalused tippmales vananedes kahanevad, kuigi selle tempo on individuaalne. Malet võib toksida surmani, võib olla treener, aga see on midagi muud, sest motivatsioon on sootuks erinev. Arvatakse, et vananev maletaja peab hoidma end füüsiliselt vormis. Mu sõbrad-maletajad teevad seda. Mina peaksin liigutama juba sellepärast, et kaaluga on probleeme. Olen mänginud teismeeast saadik tennist, kuid pole selles mängus kõva käsi.
•• Aga kui osav sa käelises tegevuses oled? Naela suudad seina lüüa?
Sellega saan hakkama, kuigi meistrimees ei ole. Lapsepõlvesuved möödusid vanaema juures maal, kus lõin haamriga korduvalt sõrme pihta. Ma ei ole 30 aasta vältel suutnud ära õppida tenniseservi, sest viskan palli õhku kord üht-, siis jälle teistmoodi.
•• Maletajad arvatakse olevat üldiselt kiiksuga. Kas Jaan Ehlvest on ka?
Keda pidada maletajaks? Ma ei usu, et enesetappude või skisofreenikute arv oleks maletajate kogukonnas suurem kui teistes gruppides. Kui tavalised Antsud-Marid midagi teevad, siis ei panda seda tähele, kui tuntud maletaja, siis nähakse küll. Kui mu pilk on äraolev, siis võidakse sellest Eestis järeldusi teha. New Yorgis või Londonis mind ei tunta, seal võin teha hullematki, ilma et sellest jutte sünniks. Üldiselt: ma ei hooli enesereklaamimisest, ei kontrolli end pidevalt. Ent tippmaletajad on orienteeritud edule mõnikord selle äärmuslikes vormides ja võivad seetõttu paista vahel oh-ohood. Kui Lasse Viren jooksis aastate kaupa päev-päevalt ja tund-tunnilt selle nimel, et tulla olümpiavõitjaks, siis võis ju ka mõnele tunduda, et mees on ära pööranud.
•• Sinus pole otsest süütunnet, et Eestis kuulub malele märksa vähem tähelepanu kui 40-50 aastat tagasi?
Selles ma ennast küll otseseslt süüdi ei tunnista, et pole maletaset piisavalt tõstud. Või selles, et olen kodust aastaid ära olnud. Kaudselt võib muidugi nii olla, sest kui oleksin tulnud maailmameistriks, oleks male asend meil mõistagi teine.
•• Millal tõuseb eestlane maailmameistriks?
Sellel sajandil tõenäoliselt mitte.
•• Elektrooniliste abivahendite areng võib males etteotsa viia sulid. Veselin Topalovi ja Vladimir Kramniku matš Elistas kaks aastat tagasi pakkus lausa skandaali. (2006. aasta MM-i tiitlimat‰is süüdistas Topalovi tiim Kramnikut liigses puhkeruumi ja tualeti külastamises, vihjates elektrooniliste abivahendite kasutamisele — toim).
Puhttehniliselt ei ole signaali viimine partii ajal maletaja kõrva eriti keeruline. Rybka nime kandev maleprogamm oleks nii hea abimees, et maletaja oleks lausa võitmatu. Kuna võitmatuid siiski pole, võib järeldada, et sulitegemisel laia kõlapinda ikkagi pole. Ka Elista matši süüdistused olid tingitud teistest asjaoludest, see oli maleväline võitlus. Ent oht on alati.
Hiljaaegu mängisin interneti vahendusel ühe partii, mida samas klubis asunud sõber Rybkaga hindas. Esimesed 15 käiku olid mõlemalt poolt arvuti arvates parimad. Kahtlus on kerge tulema. Ent suli olla tähendab males psühholoogilist enesetappu: sa pead loobuma oma egost. Tippmaletaja tahab ise võita, mitte kõrvalise abiga! Treenerina hoiaksin arvuti õpilasest pisut kaugemal.
•• Paari nädala pärast algab tiitlimatš Kramniku ja Viswanathan Anandi vahel. Kumb võidab?
Ei tea. Tean, et maleliselt rajaneb Anandi mäng rohkem arvutil, Kramnik on loovam.
•• Ikka küsitakse: kes on kõigi aegade parim maletaja?
Kui vaadata abivahendeid (kirjandust, partiisid, abilisi jne), mis olid omal ajal Robert Fischeri käsutuses võrreldes näiteks Nõukogude suurmeistritega, siis asetaksin ameeriklase tippu. Temaga algas tänapäeva mõistes professionaalne male. Edasi tulevad Garri Kasparov ja Anatoli Karpov. Ja nende kolme eelkäijana Aleksander Alehhin. Neli nime.
•• Praegune USA male seisab püsti peamiselt sissesõitnute najal. Kus on ameeriklased?
USA maletase on tõepoolest väga nõrk, kuigi midagi male heaks siiski tehakse. Näiteks antakse parematele noortele kaks kaheaastast 45 000-dollarilist stipendiumi, mis aga mahutatakse tavaliselt maja- või korteriostu.
•• Me ei puudutanud intervjuus vastavalt eelkokkuleppele ja sinu soovile Eesti malet. Või lubad mõne küsimuse?
Jätsin Eesti male temaatikast välja põhjusel, et sellest peaksid eelkõige kõnelema siinsed maletajad. Olen eemal olnud, kuigi probleemistikuga kursis. Küll aga olen viimasel ajal kõnelnud mitme olümpiameeskonna liikmega, Olav Sepa, Meelis Kanepi, Kaido Külaotsaga.
•• Miks Ehlvest ei ole olümpiameeskonna liige?
Vanasti istusid mehed Moskvas võimul — kes kümme, kes rohkemgi aastat. Minu arust on ka Eesti male juhtimine end ammendanud. Laev tuleb sadamasse tuua ja uute juhtidega merele saata. Kuigi tean, et tegusate malejuhtide leidmine on raske. Kuid tuleb anda võimalus.
•• Mida uued jõud peaksid eel-kõige tegema?
Olümpia valguses: hoidma male juures piiratud arvu tippe. Teadvustama malet kui kultuuri osa. Praegu fokuseerib maleliit end peaasjalikult noorte malele, ülajäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Kuigi tean, et vaid vähestes riikides on tippmaletajad vabad muust eksitavast. Näiteks Hollandis. Mis puutub minu kaasamängimisse Eesti meeskonnas maleolümpiail, siis jõuan veel. Maleolümpia on eelkõige malepidu, kus kohtab kõige erinevamal tasemel mängijaid.