Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 said valitsuse heakskiidu
"Spordipoliitika põhialused sündisid heas koostöös spordiorganisatsioonidega ja sellisel moel seatud pikaajalised sihid on ühtemoodi olulised nii valdkonna kui ka riigi jaoks. Oluline on, et seatud eesmärgid teeniksid ühiskonna huve laiemalt, sest spordi mõju avaldub nii majanduskasvus kui tööhõives, tervelt elatud aastates, lõimumises, turismis," märkis kultuuriminister Urve Tiidus.
"„Dokument, mille valitsus nüüd Riigikogule esitab, on oluline samm selle poole, et spordivaldkond saaks pikalt ette vaatavad poliitikaalused ja arengusuunad."
Spordipoliitika põhialused on kogum strateegilistest eesmärkidest ja suundadest, mida soovitakse saavutada nii spordivaldkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks. Peaeesmärgiks on seatud liikumise ja spordi oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Prioriteetseid arengusuundi on neli, keskendudes vastavalt liikumise ja spordi levikule elanikkonnas, spordile kui majandusharule ja tööandjale, spordile kui väärtushinnangute kandjale ning Eesti esindatusele rahvusvahelisel tasandil. Igaüks neist jaguneb täpsemateks alaeesmärkideks, mis aitavad arengusuundi ellu viia.
Spordipoliitika põhialused viiakse ellu läbi riiklike strateegiliste arengukavade ja programmide, mis näevad ette konkreetsed tegevused ja ressursid põhialustes toodud suundade elluviimiseks. Sarnaselt kultuuripoliitika põhialustele on ka spordipoliitika põhialuste puhul kavas anda Riigikogule igal aastal ülevaade põhialuste täitmise seisust.
Eesti spordipoliitika pikaajalisi arengusuundi seadva strateegiadokumendi koostamine toimus Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee eestvõttel, heas koostöös Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega. Oktoobrikuu jooksul oli dokument avatud avalikuks aruteluks, novembris kiitis spordipoliitika põhimõtted heaks Eesti Spordi Kongress.
