Esimene hooaeg kõrges konkurentsis näitas kätte Eesti ragbikoondise nõrkused, millega tuleb veel tööd teha, aga ka need tugevused, mis võiksid tulevikus lubada koondisel võita. Järgmised kohtumised REIC 2. divisjonis toimuvad sügisel, kui Eesti kohtub nii Soome kui Luksemburgi koondistega.

Eesti ragbikoondise kapten Rasmus Toompere ütles, et esimene ring kõrgemal – 2. divisjoni - tasemel näitas, et mängukiirus ja vastasmängijate kvaliteet on oluliselt kõrgem kui see, mida me varem olime kogenud.

“Kuigi meie füüsiline valmisolek mängudeks oli hea, siis tehnilise poolepealt just ennekõike kaitsemängus ei suutnud me enda täieliku potentsiaali realiseerida. Eesti koondis koosneb peaasjalikult amatööridest. Kui eelmises tugevusgrupis olid vastaseks samasugused amatöörid nagu meie, siis praeguses grupis pistame me rinda järjest rohkem mängijatega, kelle igapäeva töö ongi ragbit mängida ja sellega elatist teenida. See on pannud meid kriitiliselt vaatama oma tegemist suunas ning meie treeningkvaliteet ja mahud on tõusnud märgatavalt,” lisas koondise kapten.

Koondise abitreener Casey Dent’i hinnangul suutis kogu koondis näidata kõikides mängudes pühendumist, südant ja vastupidavust ning koondis suutis iga vastase vastu pakkuda äärmiselt konkurentsivõimelised 40 minutit.

“Kahjuks kaotasime mängud tänu sellele, et teine poolaeg hakkasime tegema vigu, mis meile äärmiselt kalliks maksma läksid. Arendada tuleb täpsust ja käteosavust palli püüdmisel. Samas on kogu koondis viimase nelja rahvusvahelise mänguga palju arenenud, sama on ka palju tööd veel teha, et järgmise nelja mängu jaoks koondis võiduvalmis saada,” mainis abitreener.

Küsimusele, mida tuleks teha, et koondis hakkaks võitma, vastas koondise kapten, et treenida, treenida ja veel kord treenida.

“Kuna koondise tuumik mängib selleks aastast alates ka Soome esiliigas RFC Tallinna Kalevi koosseisus, siis on meil ka esimest korda võimalus nautida täis hooaega võistlusi klubitasandil. See annab sügisesteks mängudeks palju juurde, sest just regulaarse mänguaja ja -kogemuse puudumine on meie suurim probleem,” mainib Toompere.