Eesti naisvibulaskurid jõudsid rahvusvahelisel turniiril poodiumile
Kauaaegne Valgevene koondise juht Boris Isachenko: "Eesti laskurite tase oli meile suureks üllatuseks. Nad ei andnud meile võimalustki."
Treener Raul Kivilo kommentaar: "Jah, Valgevene kui suure viburiigi jaoks oli see üllatus, et nemad finaali ei pääsenud. Meie jaoks on see järjekindla töö tulemus. See annab kindlust edasiseks. Loodan, et jõudude vahekord jääb ka edaspidi meie kasuks."
Naiskonda kuulusid vibuklubi Ilves laskurid Anneli Preimann, Reena Pärnat ja Helena Saks. Tuleb märkida, et Preimann treenis Antalyas juba märtsi algusest alates, gümnasistid Pärnat ja Saks jõudsid laagrisse 10 päeva enne võistlust. Lõunalaagri vajadus on eestlaste jaoks üsna argine – olümpial lastakse 70 meetri distantsi, Eestis aga ilm välistingimustes lasta ei võimalda. Boonuseks oli see, et Türgis lasti ja võisteldi koos mitme riigi koondisega – Venemaa, Valgevene, Türgi, Gruusia, Aserbaidžaan. Neist esimesed neli on vibumaastikul suured riigid. Venemaa koondis oli kohal lausa 60 laskuriga.
Individuaalselt oli võistlus samuti edukas. Tuulistes oludes võitis Reena Pärnat juunioride klassi kvalifikatsiooni 61 laskuri seas. Veerandfinaal Türgi laskuri Unsaliga oli tasavägine. Kahjuks seisul 4:4 Pärnat eksis ühe noolega ja tuli tunnistada 6:4 paremust. Lõppkohaks 5. koht. Helena Saks oli kvalifikatsioonis isikliku rekordiga 22. kohal ja tõusis peale kahte matši võitu 17. kohale. Naiste klassis oli konkurents väga tihe. Kvalifikatsiooni 12. asetus viis Preimanni 1/8 ringis kokku 4. asetusega Timofeyevaga. Seisul 6:4 tuli tunnistada venelanna paremust ning lõppkohaks üheksas.
Kokku osales turniiril ligi 300 laskurit. Hoolimata sellest, et turniiril ei osalenud ametlik Eesti koondis vaid vibuklubi Ilves laskurid ning naiskonnas olid kaks alles noorteklassi kuuluvat laskurit edestati Aserbaidžaani ja Valgevene riigikoondiseid. Kokkuvõtvalt võib lugeda seda viimaste aastate üheks edukamaks rahvusvaheliseks turniiriks platsilaskmises.
