Kui paljud kohalikud omavalitsused üle Eesti treeneritele appi tulevad ja mil viisil?
Kahjuks mul puuduvad selle kohta andmed, kuid ma tahaks loota, et spordiinimesed on kohalikele omavalitsustele ja samuti riigile sama olulised kui teised kultuurivaldkonnas tegutsejad ning leitakse lahendusi neid aidata.
Personaaltrenne tohib edasi teha. Kui palju seda kasutatakse? Võiks see olla treeneritel elujäämiseks nö viimase õlekõrs, kui inimesed kasutaks seda teenust?
Jah, oma esimeses üleskutses kriisi alguses (https://kulturism.ee/2020/03/16/hea-kulturismi-ja-fitnessi-rahvas/) 16. märtsil oli see üks minu ettepanekutest ja palvetest harrastajatele. Toetada oma treenerit ning jätkata personaaltreeningutega nii klassikalisel kui ka uuel nutikal digivõimalusi kasutaval moel.
Kui paljud liidu treeneritest on läinud üle videotreeningute tegemisele?
Treenerid on minu arvates selles ennenägematus kriisis tõelised positiivsuse jagajad ning energiapommid, kes inimeste tuju ja tervist kodus olles üleval hoiavad. Minu sügav lugupidamine kõigile treeneritele, kes selles olukorras on meile kõigile eeskujudeks oma nutikuse ja visadusega. Väga paljud tipud on tänaseks internetis kätte saadavad ning jätkavad, hoolimata sellest, et paljud neist tänases seisus ei kuulu toetuse saajate hulka, oma tööd suure hulga harrastajatega. Paljud klubid on loonud e-treeningute võimalused ja üritavad sedakaudu ellu jääda. Samas on kvaliteetsete videotreeningute tegemine kallis ja vahendeid täna ei ole.
Pöördusite Eesti inimeste poole ka palvega, et inimesed ei jätaks klubimakse maksmata ka kriisi ajal, mis tagaks selle, et spordiklubi elaks kriisi üle ja eriolukorra möödudes saaks spordisaalid taas avada. Kui suur oht on, et tegelikult jääbki suur osa spordisaalide uksed alatiseks kinni?