Eesti kulturismi- ja fitnessi liidu president: väga paljud meile armsaks saanud klubid ei ela tõenäoliselt seda kriisi üle

 (158)
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit lennujaamas
Ergo MetslaFoto: Taavi Sepp

Eesti Kulturismi- ja Fitnessi liidu president Ergo Metsla sõnul on kriis spordimaailmat väga tugevalt mõjutanud. Treenerid on keerulises olukorras ning spordiklubid on kinni. Ergo Metsla sõnul on parim viis enda armsaks saanud spordiklubisid toetada võimaluse korral liikmemaksu edasi makstes, et klubid pärast kriisi lõppu suletuks ei jääks.

Spordivõistlused on edasi edasilükatud, trennisaalid suletud ja treenerid põhimõtteliselt tööta. Kui must on Eesti spordirahva tulevik seoses tekkinud koroonakriisiga?

Eesti spordirahva tulevik on samasugune nagu meil kõigil selles uudses kriisis. Vaadeldes kogu spordisektorit, mis hõlmab lisaks sportlastele ja treeneritele ka spordimajandust, siis on valitsuse otsusega sektori tegevus sisuliselt seisatud. Olukord on ebaproportsionaalne: tegevus on valitsuse poolt käsukorras peatatud, kuid senised toetusmeetmed spordisektorit ei arvesta. Ma ei kritiseeri siinkohal valitsuse tegevust koroonakriisi ohjeldamisel, otsused on õiged ja põhjendatud – ma lihtsalt valutan südant mitte ainult kulturismi ja fitnessi, vaid kogu Eesti spordielu pärast ja palun tungivalt abimeetmeid ka spordimajanduse toetuseks.

Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit ühendab üle 20 000 kulturismi ja fitnessi harrastajat ja sadu personaaltreenereid. Milline on liidu kriisiplaan treenerite ja harrastajate toetamiseks?

Seotud lood:

Eesti spordiregistri andmetel on täiskasvanute harrastajate arvestuses kulturism ja fitness Eesti suurim spordiala. Äärmiselt keeruline ja pea võimatu on välja tulla hea kriisiplaaniga, kui tegevus on võimu poolt keelatud. Eelmisel reedel saatsime peaministrile Eesti Kulturismi ja Fitnessi liidu ja Eesti suurimate spordiklubide ühispöördumise, kus tõime välja sektori probleemid ning tegime ka konkreetsed ettepanekud nii sportlaste, treenerite kui klubide toetamiseks. Selle pöördumise kaks kõige olulisemat tahku olid ettepanekud treenerite toetamise ja spordiklubide tegevuse säilitamise osas sellisel moel, et peale kriisi rahvatervise hoidmine ja tugevdamine spordi kaudu toimiks. Pöördumine on avaldatud ka Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu kodulehel ning saadetud EOK presidendile ning peasekretärile.

Mis saab tippsportlastest? Liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld ei kehti nende suhtes, kes valmistuvad Tokyo olümpiamängudeks. Kuidas Eesti Kulturismi ja Fitnessi liidu tippsportlased võistlusteks valmistuvad?

Kuna kulturismi ja fitnessi spordialad ei ole ametlikud olümpiaalad, ei laiene neile hetkel Eesti teistele tippsportlastele lubatud tingimused. Samas on oluline meelde tuletada ja ära märkida, et kogu kaasaegne fitnessiklubide buum on kunagise, osaliselt põrandaaluse ning mitte spordiks peetud kulturismi teene. Jõutreeningud on saanud sisuliselt kõikide spordialade baastreeningu osaks. Ja teadmised jõuharjutuste õige sooritamise ning eesmärgi kohta on tulnud just kulturismi ja fitnessiharrastajate kaudu. Seega on meie sportlaste jaoks jõusaalide kasutamine absoluutselt vältimatu. Jah, harrastajate ja lühiajalise vormisäilitamise seisukohalt on võimalik ka väljaspool jõusaale treenida, kuid tippsportlase jaoks jääb sellest väheks. Eelpoolnimetatud ühispöördumises palusime lisaks võimalust klubidel koostöös Terviseametiga leida lahendus kontrollitud keskkonnas sportlaste treeningute taastamiseks.

Tase tõenäoliselt langeb?

Kulturism ja fitness on subjektiivse ja situatiivse hindamise (põhimõttel: „täna siin ja sellel võistlusel ning selles konkurentsis“) ala, seega küsimus ei ole otseselt tasemes, vaid selles, milline on visuaal võrdluses teiste sportlastega. Samas on meie sportlased ning treenerid nutikad ning ma tean, et keegi ei virise ning usun, et ka praegustes oludes leiavad nad võimaluse kui mitte arenemiseks, siis vähemasti vormi säilitamiseks.

Kui paljud treenerid tegelikkuses tööta jäävad? Paljudele neist ei laiene ka riigi kriisabi.

Kõik treenerid on täna sisuliselt tööta. Ja mitte ainult kulturismi ja fitnessi treenerid. Väga keerulises seisus on need treenerid, kes töötasid seni eraettevõtjatena. Seal on seni riigi hoiak jäik ja suurem osa meie treeneritest töötukassa meetmega katmata.

Kui paljud kohalikud omavalitsused üle Eesti treeneritele appi tulevad ja mil viisil?

Kahjuks mul puuduvad selle kohta andmed, kuid ma tahaks loota, et spordiinimesed on kohalikele omavalitsustele ja samuti riigile sama olulised kui teised kultuurivaldkonnas tegutsejad ning leitakse lahendusi neid aidata.

Personaaltrenne tohib edasi teha. Kui palju seda kasutatakse? Võiks see olla treeneritel elujäämiseks nö viimase õlekõrs, kui inimesed kasutaks seda teenust?

Jah, oma esimeses üleskutses kriisi alguses (https://kulturism.ee/2020/03/16/hea-kulturismi-ja-fitnessi-rahvas/) 16. märtsil oli see üks minu ettepanekutest ja palvetest harrastajatele. Toetada oma treenerit ning jätkata personaaltreeningutega nii klassikalisel kui ka uuel nutikal digivõimalusi kasutaval moel.

Kui paljud liidu treeneritest on läinud üle videotreeningute tegemisele?

Treenerid on minu arvates selles ennenägematus kriisis tõelised positiivsuse jagajad ning energiapommid, kes inimeste tuju ja tervist kodus olles üleval hoiavad. Minu sügav lugupidamine kõigile treeneritele, kes selles olukorras on meile kõigile eeskujudeks oma nutikuse ja visadusega. Väga paljud tipud on tänaseks internetis kätte saadavad ning jätkavad, hoolimata sellest, et paljud neist tänases seisus ei kuulu toetuse saajate hulka, oma tööd suure hulga harrastajatega. Paljud klubid on loonud e-treeningute võimalused ja üritavad sedakaudu ellu jääda. Samas on kvaliteetsete videotreeningute tegemine kallis ja vahendeid täna ei ole.

Pöördusite Eesti inimeste poole ka palvega, et inimesed ei jätaks klubimakse maksmata ka kriisi ajal, mis tagaks selle, et spordiklubi elaks kriisi üle ja eriolukorra möödudes saaks spordisaalid taas avada. Kui suur oht on, et tegelikult jääbki suur osa spordisaalide uksed alatiseks kinni?

Kahjuks on see tõepoolest nii. Suure tõenäosusega väga paljud meile armsaks saanud klubid ei ela seda kriisi üle. Toonitan veelkord, siin on tegemist olukorraga, kus käive ei lange müstilised „vähemalt 30%“, vaid täpselt 100%. Selline olukord välistab juba eos võimaluse näiteks spordiklubi poolset osa treeneri palgatoetuseks maksta jne. Jah, kutsusin inimesi üles mitte lõpetama klubidele liikmemaksude tasumist. Need mõned kuud väikese summa maksmine spordiklubile, kus ise oled treeninud või kus treenivad su lapsed, on suur investeering tulevikku. Omalt poolt olen omaenda koduklubil ning samuti oma laste spordiklubidel palunud pakette mitte peatada.

Mida iga inimese spordivaldkonna toetuseks saab ära teha?

Kaks lihtsat asja: toeta oma treenerit ning jätka personaaltreeningutega ja toeta oma klubi ning jätka liikmemaksu maksmist!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!