Sihtasutus Eesti Antidoping juhatuse liikme Elina Kivinuki sõnul sõltub võistlussiseste testide arv olulisel määral alaliitude tellimustest. ,,Testide tellimisel kehtib Eestis põhimõte, et EAD teeb võistlusväliseid teste ja alaliidud tellivad võistlussiseseid. Mida rohkem ja sihipärasemalt saame sportlasi testida, seda suurem on lootus kaitsta puhtaid sportlasi,” rääkis Kivinukk.

2016. aasta jooksul viidi läbi 453 testi (2015. aastal 375) ning testide arvu kasv on tulenenud peamiselt võistlusväliste ja verepassi testide arvu suurenemisest. Võistlussiseselt testiti Eesti spordialadest kõige enam jalgpallis, mis on ka rahvusvahelisel tasandil kõige enam testitud spordiala, ning võistlusväliselt testiti kõige enam kergejõustiklasi. Kokku tegeles EAD kaheksa positiivse dopinguprooviga, vaid ühel juhul tuvastati dopinguvastase reegli rikkumine.

2016. ja 2017. aastal pööratakse rohkem tähelepanu antidopingu valdkonna arendamisele laiemalt kui senine testimis- ja teavitustöö. Käimas on UNESCO rahastatud poliitika kujundamise projekt, mille raames on võimalik parandada koostööd riigiasutuste ja EAD vahel, täiendada Eesti dopinguvastaseid reegleid, arendada dopinguvastaseks võitluseks tehtavat koostööd sportlastega ning hinnata õiguslikke küsimusi, sh isikuandmete kaitset puudutavaid asjaolusid.

Eesti Antidopingu (EAD) missioon on seista Eestis koostöös riigi, ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega puhta spordi eest, kasutades ning arendades erialaseid teadmisi ja oskusi. Asutusel on kolm tegevussuunda: dopingukontrollide tegemine, dopinguvastane koolitus- ja teavitustöö ning kohalik ja rahvusvaheline dopinguvastane koostöö.