Dr. Mihkel Mardna: tänapäeva tippsport toimetab lubatud ja lubamatu piiril
Nagu ma aru saan (ka Teie ütlustest), on Veerpalule positiivse
lahendi saamine FIS-i ja WADA poolt ebatõenäoline. Ja loomulikult
kinnitab seda ka ajalugu. Selge on see, et keegi pidi aitama Veerpalut,
mõtlen meditsiinilise taustaga inimest. Kui selline asi tõesti juhtus, kas see oleks siis ainukene juhtum Eestis? Sama medidtsiinilise taustaga inimene võis seljuhul ''aidata'' ka teisi tippsportlasi. Kui nii, siis kas Veerpalu juhtum on ainult jäämäe tipp?
Antud juhtumi puhul on tõenäosus, et FIS-i vastava komisjoni otsus tuleb meie sportlasele positiivne, väike, kuid mitte olematu.
Hetkel me ei tea veel kõiki juhtumiga seotud asjaolusid ja ettepanekuid, mida teeb FIS-ile ja WADA-le meie teadlaste töörühm antud testimismetoodika täiustamiseks, mis võivad lõplikku otsust mõjutada.
Tänapäeval on tipptasemel sportlaste ümber hulk inimesi ja mitte ainult sportlase kodumaalt, kes erinevates küsimustes nõu annavad ning abistavad. Lõpliku otsuse valikute osas langetavad tavaliselt treener koos sportlasega.
Arvamus, et tippspordis enamus kasutavad keelatud aineid, ei ole õige. Tooksin siinkohal võrdluse alkohoolses joobes sõiduki juhtimisega: igal aastal jääb terve hulk juhte vahele, kuna juhivad sõidukit alkohoolses joobes. Samas tuleb nentida, et paljud ei jää vahele. Kuid siiski juhib enamus inimesi oma sõidukit kaine peaga.
Te olete spordile lähedalseisev isik. Kas teile ka tundub, et talispordiliitude(uisk, suusk, laskesuusk) juhtimisega on midagi väga viltu ja andekad sportlased kannatavd?
Arvan, et ma ei ole kõige õigem inimene kritiseerimaks spordialaliitude juhtimisstiili või ettevalmistusvahendite jagamist erinevate vanuserühmade vahel. Usun, et iga alaliidu unistus on leida noori ja andekaid sportlasi, kellest võiks kasvada tulevikus tiitlivõistluste medalisoosikud ning neid tuleks võimaluse piires ka toetada. Samas on selge, et alaliitudel napib sageli rahalisi vahendeid ja sageli tuleb teha raskeid valikuid.
Iga ala arengus tipu suunas on oluline ala kandepind ehk harrastajate hulk, mille najal oleks võimalik üles ehitada püramiid. Siit ka minu arvamus - lisaks tippude toetamisega tuleb võrdset tähelepanu pöörata ka ala arengule baastasandil, mis tagaks ala jätkusuutlikuse.
Kuidas suhtute dopingu tarvitamisse? Milline on teie hinnang Eestis levivale dopingutarvitamist õigustavale suhtumisele?
Olen dopinguainete ja -meetodite kasutamise vastu. Dopingutarvitamist saavad õigustada vaid võhikud, kes ei hooma, milliseid sotsiaalseid riske kujutaks endas nn. dopinguainete laialdane kasutamine harrastajatest tipptasemel sportlasteni. Usun, et Eestis ei ole dopinguainete tarvitamise õigustamine valdav, vaid pigem väikese hulga teemaga mitte kursis olevate inimeste väär arusaam.
Miks astmarohtu ei lubata võtta tervetel sportlastel? Kas see võib mõjuda halvasti terve sportlase tervisele? Nüüd aga saavad ju Norra "astmaatikud" tervete ees suure eelise. Kas te pigem arvate, et astmaatikud nagu Marit Björgen ei tohiks võistelda ja peaksid olem nn. kodus haiged või on see Teie arvates võrdne, kui üks tarbib keelatud ainete nimekirjas olevat rohtu arsti loal ja teine seda ei tee?
See, kas ja millistel tingimustel sportlane võib kasutada nn. astmarohtusid, on täpselt sätestatud WADA ja ROK-i Meditsiinikomisjoni poolt. Astmaravimite meditsiiniliseks kasutuseks taotletavad eriload läbivad range kontrolli enne väljastamist, kus meid huvitava teema puhul peab leidma kinnitust pingutusastma diagnoos. Ka mitmed Eesti sportlased on omanud ja omavad eriluba teatud astmaravimite kasutamiseks.
Talispordialadel pikki aastaid treeninud sportlastel võib tekkida külma õhu pidevast sisseahmimisest kopsubronhioolide kahjustus, mis avaldub järjekordsel miinuskraadidega võistlemisel pingutusastmana.
Kas on võimalus, et tarbides täiesti tavalisi toidupoes müüdavaid
toiduained, saavutada dopingu positiivsus? Näiteks mineraalainetega, vitamiinidega?
On teada mitmed juhtumid, kus sportlane annab positiivse dopinguproovi, ilma, et ta teadlikult oleks tarvitanud keelatud aineid. Enamasti on sellisel juhul olnud tegu mitmekomponendiliste toidulisanditega, millede etikettidel ei kajastu kõik komponendid.
Need tooted on eeskätt suunatud harrastussportlastele ja etiketil mittekajastuvad ained on mõeldud toote efektiivsemaks muutmiseks, tavaliselt lihaskasvu suurendamiseks. Sageli leidub keelatud komponente vaid uue toote turule tulekul, kui on vaja selle efektiivsust tõestada ja hiljem, kui toode on juba populaarsust kogunud, eemaldatakse nn. dopinguained.
Probleeme on esinenud Ameerika Ühendriikidest pärinevate toidulisanditega, kus sellealane turg on üsna värvikirev ning praktiliselt iga päev toob uusi üritajaid.
Kas sport ja meditsiin ning farmaatsia ei ole aastatega liiga segunenud? Kui suur on kahe viimase osakaal sportlase tulemustes?
Sport ja meditsiiniteadus on tihedalt seotud olnud juba aastakümneid ja on olnud suunatud ettevalmistuse efektiivsuse ja paremate taastumisvõimaluste otsingule. Tänapäeva tippsport toimetab lubatud ja lubamatu piiril ja see piir on kohati hägune, kuna terve hulk lubatud aineid omavad sarnast toimet keelatud ainetega.
Sportlase tulemus sõltub tipptasemel tuhandest pisiasjast ja kindlasti on meditsiinil ning ka farmaatsial oma roll. Kuid ei tohiks unustada, et kõige aluseks on siiski sobilik treeningmetoodika, õige töö ja puhkuse vahekord ning õige toitumine.
Kuidas on lood hetkel Eesti noorsportlaste ning harrastussportlaste südametega. Viimasel ajal on ülemaailmses spordis surmade kätte langenud mitmed noores sportlased ning suurimaks põhjuseks on just häired südametöös.
Eestis toimuvad regulaarsed terviseuuringud noorsportlastele Eesti Haigekassa ennetusprojekti raames, mida koordineerib Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon. Noorsportlaste terviseuuringute projekti toetavad omaltpoolt ka mitu kohalikku omavalitsust.
Terviseuuringu käigus pööratakse tähelepanu noorsportlase erinevatele organsüsteemidele ja jälgitakse tema arengut vastavalt vanusele.Peamiseks eesmärgiks on aga avastada potensiaalselt tervisele ohtlikud südamerikked. Igal aastal avastatakse tänu terviseuuringutele mitmed potensiaalselt eluohtlikud südamerikked.
Hetkel on projekti suutlikkus koostöös omavalitsustega testida pisut enam kui 10000 last üle Eesti. Noorsportlaste terviseuuringute projekti täiustatakse töö käigus pidevalt ja arengukava näeb ette uuringute arvu olulise kasvu.
Veel ei ole viimase poole aasta statistikat koos, kuid testi läbiviivate tohtrite sõnul on viimasel ajal oluliselt rohkem uuringualuseid, kel erinevaid probleeme just südamega.
Tihtipeale lõppevad noorte meeste karjäärid juba varajases nooruses
vigastuste tõttu. Mis tuleks teha, et neid vältida?
Ühest küljest on enam-vähem teada töö hulk ja iseloom, mis on vajalik tippu jõudmiseks. Teisalt on meil sportlase organism, mis selle koormuse peaks omaks võtma. Loomulikult ei saa, ega peagi saama kõigist spordiga tegelejatest tippsportlased.
Spordiga seotud vigastused aga tekivad enamasti olukorras, kus sportlase tugiaparaat ei ole veel valmis teatud tüüpi treeninguteks või sooritatakse mõni treeningülesanne väsimuse pealt, kus sportlase kontsentratsioonivõime on langenud.
Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu vigastusi ennetavale tegevusele, millest olulisimaks peetakse kehatüve stabiliseerivaid harjutusi ja venitusharjutusi.
Kuldreegel on see, et areng peab toimuma järkjärguliselt, koormusi tasapisi kasvatades, ühtki etappi oluliselt forseerimata.
Kas ja milliseid energiajooke või muid spordijooke võiks tavainimene
kasutata?
Kuidas ja mida juua, sõltub kehalise tegevuse iseloomust ja kestvusest. Usun, et aeroobses tsoonis töötav sportlane treeningtingimustes ei peaks alla tunnise treeningu vältel üldse vedeliku tarbima.
Teine lugu on võistlusspordis, kus eeldatava 2-3 tunnise võistluse vältel jagatakse vedeliku tarbimine 15-20 minutiliste vahedega , kusjuures vedeliku koostis ja temperatuur ja kogus sõltub peamiselt keskkonnatingimustest.
Tuleb veel arvestada, et inimese seedetraktist imendub tunnis maksimaalselt 900-1000 ml. vedelikku. Hüpotoonilised lahused imenduvad kiiremini, kui normotoonilised. Liiga kontsentreeritud lahused kipuvad viima organismi negatiivsesse vedeliku bilanssi.
Kaubanduses on saadaval väga lai valik nii valmissegatud spordijooke, kui ka pulbreid, millest tuleb ise spordijook valmis segada. Kõige väiksem eksimise võimalus spordijoogi lahuse valmistamisel on, kui: 1. kasutada tuntud kaubamärki; 2. segada suhteliselt lahja (hüpotooniline) spordijoogi lahus; 3. jook võiks olla pisut alla 20kraadi (pisut jahutatud lahus kiirendab seedetrakti ülemise osa läbimist, vedelik imendub peamiselt jämesoolest.)
Mida peaks noor spordiharrastaja enne tõsise trenniga alustamist?
Vastaksin siin tuntud pikamaajooksja Lasse Vireni sõnadega: "Sörkimisel ja jooksmisel on suur vahe. Kui Te olete aga otsustanud hakata tõsiselt tegelema jooksuga, soovitan pidada enne nõu arstiga, et kas ka tema on Teie tervislikust seisundist sama optimistlikult meelestatud." Sõna "arst" võiks minu arvates asendada siinkohal sõnaga "spordiarst".
