"Kui eelmisel aastal ma ei vaadanud hüppeid mitte kordagi telekast, siis sel aastal vaatan ja igatsen päris mitmeid momente kogu sellest elust. Igatsus on hakanud vaikselt kasvama," räägib ta Raekoja platsi jõuluturul Delfile.

"Ootan juba pikisilmi 1. jaanuari seda hetke, kui ärkad hommikul üles ja vaatad nelja hüppemäe turneed heas soojas ruumis ja sööd midagi mõnusat rasvast kõrvale. See võib mõnus olla!"

Jõuluajal on paslik rääkida söömisest. Varem tuli seda teemat Kaarliga kohtudes vältida kui tuld, sest mehel oli kaalu langetamisega tükk tegemist, kuid nüüd räägime juba verivorstidest ja hapukapsast.
Ma saan nüüd jõuluõhtul süüa seda, mis laual on, mitte ei pea endale eraldi salatit lõikama.
Kaarel Nurmsalu

"Kindlasti on jõulud nüüd teistmoodi. Ma saan süüa seda, mis söögilaual on, mitte ei pea endale eraldi salatit lõikama," ütleb ta.

"Olen võrreldes sportlaseajaga hetkel ainult kümme kilo ülekaalus, aga oli ka hetki, kui olin 16-17 kilo üle. Inimesed linna peal ütlesid, et sa oled nüüd inimese nägu ja palju ilusam kui varem."

Nurmsalu hoiab end endiselt vormis jõusaalis käies ning arvab, et välistada ei tasuks elus midagi - isegi mitte tippsporti naasmist. Kui kaamera kinni läheb, meenutab Kaarel, kuidas üks ta lapsepõlveiidoleid Todd Lodwick 2008. aastal 32-aastaselt võimsalt sporti tagasi tuli. Temagi oli eemal olnud kaks aastat.

"Väike plaan on selle hooaja lõpus Eesti meistrivõistlustel osaleda. Oleneb, kas töö- ja kooligraafikud mul enne paar korda hüppamas lubavad käia. Kui võistelda, siis teha ikka korralik võistlus. Niisama nalja pärast ma alla ei viitsi sõita. 80 meetri pärast Tehvandi mäele ei ole mõtet ronida. Kui rääkida hüppamisest, siis trennis võiks hüpped olla ikka 95 meetrit ja peale," ütleb ta.