Aastal 1984 lõpetas Aivar Suure-Jaani Keskkooli, 1991 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna (sinna aega mahtus ka kaks aastat Vene sõjaväge) ning õpetajana on tal staaži juba 27 aastat. Aivari kümnevõistluse rekord 7490 punkti pärineb aastast 1994. Lisaks on ta võitnud 30 medalit Eesti meistrivõistlustel teivashüppes, kümnevõistluses, kolmikhüppes, seitsmevõistluses ja teatejooksus, tulnud kahekordseks maailmameistriks 20-võistluses. Viis aastat tagasi tuli ta Brasiilias Porto Alegres toimunud MM-il veteranide maailmameistriks teivashüppes tulemusega 4.05, olles ainuke nelja meetri ületaja. Sitke Mulgimaa mees on läbi teinud ühtekokku 50 kümnevõistlust, neist ühtegi katkestamata.

Õpetaja Hommik

Kohe pärast ülikooli lõpetamist 1991. aastal sai Aivarist Viljandi Jakobsoni kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Koolid olid sel ajal suured, nii umbes 1200 lapsega.

Aivar: „Tundide läbiviimisega polnud probleeme. Olen mitmekülgne, tegelenud kõikide pallimängude ja loomulikult ka kõigi kergejõustikualadega. Õpilased tajuvad kohe, kes on nende ees. Minu esimene kunstiõpetaja on öelnud, et esimese 2–3 aastaga on näha, kas õpetaja jääb kooli püsima või mitte.”

Kui palun Aivaril võrrelda tänapäeva lapsi nn nõukaaja lastega, siis esimese hooga ütleb Aivar, et kes ikka tahab ja soovib kuhugi jõuda, see pingutas vanasti ja pingutab ka nüüd. „Eks nutiajastu on lapsi loomulikult passiivsemaks teinud. Aktiivsust näidatakse üles males, kabes ja sudokus, sest neid mänge viin ma läbi arvutiklassis,” räägib Aivar. Sportimistingimused ei ole palju muutunud. Tekkinud on lihtsalt palju erisusi nn võrdsuse printsiibil, et raskustes lapsele määratakse tugiisik, nad jäävad kooli edasi ja nendega peab arvestama. Varem suunati nad erikooli. See on viimase 3–4 aasta trend.

Norme kui selliseid ei eksisteeri juba 90-ndate algusest peale. „Mina viisin kohe alguses sisse arengukaardid, mis andsid hea võrdluse õpilase arengust. Tänasel päeval tuleb täita liikumispäevikut. Riiklikus ainekavas on näiteks kirjas, et jooksudistantsi peab õpilane suutma läbida ühtlases tempos. Meie koolis on alates sügisest arvestuslik hindamine ehk siis aine saab kas arvestatud või mittearvestatud ning lisaks tuleb kirjutada hinnang võrreldes eelmise aastaga,” seletab Aivar.

Kuidas kulges Aivari sportlik karjäär ja kuidas mees ennast praegu vormis hoiab, loe edasi ajakirjast Sport SIIT.