Oma tegevust analüüsides meenutas Zahkna, et tundis end korraks päris väsinuna. „Mõtlesin selle tunde väiksemaks, kui see tegelikult oli,” nentis ta. „Usaldus treeninguplaani vastu oli nii suur, et enesetunde jälgimine jäi tagaplaanile. Arvasin, et sport peabki raske olema, ja tegin seda, mis esmapilgul tunduski olevat õige sport.”