„Tuleb tunnistada, et vastane oli meist kindlam – palju õnne neile. Eks ma juba homme olen teise koha üle ka õnnelik, kuigi hinges ma ihkasin ikka ühte võitu seerias kätte saada. Seekord kahjuks ei tulnud,“ nentis Koks.

Kui palju mõjutas esimest korda klubi ajaloos nii kaugele jõudnud viljandlaste mängu finaalinärv?

„Eks see kajas kõigist kolmest mängust läbi, aga läksime iga mänguga kindlamaks. Täna olime isegi kolmest mängust kõige kindlamad, aga see kajas ikkagi läbi. Neil oli pärast liidri väljakukkumist kohe uued liidrid võtta ja ma arvan, et täpselt see oligi – nende kindlus ja meie ebakindlus.
Kõik kolm mängu olid sarnase süžeega – esimesel poolajal me natuke väsisime ja nad said väikese edu, me tulime küll kogu aeg järgi ja järgi, aga see oli natuke selline iseenda kulutamine. Päris kätte me neid tegelikult ei saanudki. Oli tunda küll seda väsimust ka juba, hooaeg oli natuke pikaks veninud meie jaoks.“

Pärast mängu võttis Koks oma mehed kokku ning pidas neile väljaku keskel lõpukõne. „Ütlesin neile, et meie jaoks oli see finaal võib-olla natuke palju, aga samas astusime juba suure sammu edasi, et siia jõudsime. See hõbemedal on meie jaoks sel hooajal veel kulla väärtusega.“