Voika: "Tasemelt on Türgi liiga kindlasti päris hea, mängud tugevad ja meeskonnad hästi komplekteeritud. Seda viimast siis nii kauaks, kui raha jätkub. Aga raha kohta öeldakse tavaliselt, et küll homme tuleb. Hoolimata heast tasemest on seega piisavalt ka negatiivseid külgi."

Pärt: "Vaatasin liiga koosseisu täna ja kuue aasta tagusest ajast vahest neli-viis tiimi on alles ehk siis muutused on suured. Mulle oli Besiktasiga liitumine üldse esimeseks välislepinguks ja alguses ei osanud suurt midagi oodata. Aga ühinen Kristoga, et rahaprobleemid on Türgis alati aktuaalsed."

Voika: "Türgis on kohati ikka väga lõbus mängida. Mehed on kuumaverelised ja heaks näiteks mu viimaseks jäänud mäng seal. Meie venelasest väravavaht tõrjus kolm minutit enne lõppu karistusviske ja andis rõõmust valjuhäälselt ka märku. Vastaste fännidele see ei meeldinud ja publiku seas läks tõeliseks mürgliks.

Trummid lendasid, fännid kaklesid ning politsei viis saali tühjaks. Kogu jama võttis mingi 20 minutit, meie oma tiimiga seisime ja vaatasime kõike rahulikult pealt. Siis lõpetasime mängu tühjade tribüünide ees. Ma isegi ei mäleta, mis tulemusega mäng lõppes, aga omaette kogemus oli see küll."

Pärt: "Mulle jäi eredalt meelde võõrsilmäng Trabzonis. Hotellis oli toit kehvavõitu ja läksime umbes kaheksakesi Besiktasi dressides linna sööma. Leidsime ühe muidu tagasihoidliku koha, aga toit ja teenindus ei unune iial. Kordagi polnud ei taldrik ega klaas tühi – kõike toodi juurde ja kiirelt. Arve oli nii naeruväärselt väike, et lõpuks jäetud tipp kujunes kordades suuremaks."

Voika ja Pärt: "Viimati seal koondisega mängides saime ikka väga magusa võidu, ehkki publikut oli saalis vähe. Mängisime meeskondlikult ja eriti hästi kaitses, lisaks ei unune Rasmus Otsa topelttõrje mängu lõpus. Vahepeal oli pingeline ja minutilisel vaheajal lubas peatreener Rein Suvi kõik mehed võidu korral lähedal mäe otsas asuvasse hotelli seljas viia."