Euroopa käsipallijuhid tahtsid 2010. aasta EM-i valikturniiriga keerata ala arengus järgmise lehekülje ja populariseerida suurte riikide abil mängu igas vana maailma nurgas.

Paraku toimus palju ühepoolseid kohtumisi, meeskondadel tuli ette pikki reise ja see tekitas tippude seas nurinat. Pealegi halvenes seis maailma majanduses ja nii otsustati minna tagasi vanade liistude juurde.

Seega peab Eesti alustama 2012. aastal Serbias finaalturniiriga kulmineeruva EM-i valikmänge vastavalt Euroopa edetabelile esimest ringist, kus osalevad ka Läti, Iisrael, Itaalia, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Soome, Türgi, Luksemburg, Gruusia ja Suurbritannia.

Moodustatakse kolm neljaliikmelist alagruppi, mille võitjad pääsevad teise ringi. Loosimisel kuulub Eesti koos Läti ja Iisraeliga tugevamaisse korvi. Praegu pole veel selge, kas turniiril peetakse üks või kaks ringi. Igatahes toimuvad mängud selle aasta kevadel.

Käsipalliliit loodab Kalmer Mustingule

Seni Eesti koondise peatreeneri kohal tegutsenud Kalmer Mustingu töökohustused said läbi jaanuari alguses lõppenud 2011. aasta MM-valikturniiriga.

Eesti pidas Mustingu käe all kahes tsüklis kümme mängu, millest võitis kolm, viigistas kaks ja kaotas viis. Eesti Käsipalliliit on põlvalase tööga igati rahul, pealegi jäi Eesti enne Mustingu ning tema abiliste Ain Pinnoneni ja Paavo Nelke ametisse astumist kahel turniirile nullile.

"Meie loodame, et sama kolmik jätkab ka tulevikus," lausus Eesti Käsipalliliidu vastutav sekretär Pirje Orasson.

"Kuna üks valiktsükkel alles lõppes, siis pole me kellelegi veel pakkumist teinud. Las emotsioonid
jahtuvad, sest sügavama analüüsi aeg on alles ees."

Võimaliku jätkamise küsimust ei taha ka Musting veel arutada. "Enne tuleb senine töö isekeskis läbi analüüsida," jäi Musting diplomaatiliseks.

"Ise ma ennast kuhugi ei suru, vaatame millises suunas asjad arenevad."

Musting on koondise juhendajaks loogiline valik, sest mehe käe all on Eesti noored jõudnud eelmisest neljast suurturniirist kolmele, mille krooniks oli 2009. aasta suvel kuni 20-aastaste MM-il saadud 12. koht. Nüüd on sama seltskond kerkimas juba meeste koondise põhituumikuks.

Eesti koondise tõus toetub klubide arengule

Eesti koondis peab uut valiktsüklit alustama põhjast, kuna Euroopa käsipalliliit võttis meeskondade paigutamisel arvesse 2008. ja 2010. aasta EM-i ning 2009. aasta MM-i tulemused. 2008. ja 2009. aastal jäid eestlased aga valikturniiridel nullile.

Viimases kahes tsüklis on esinetud edukamalt ja tulevik paistab helgem. Seda näitas ka jaanuari keskel Belgias toimunud 2011. aasta MM-valikturniir, kus alistati Belgia ja kaotati Hollandile.

"Kuna mängud toimusid Belgias, siis pidasime mõlemad kohtumised sisuliselt võõrsil," meenutas Musting.

"Aga meile visati vaid 20 ja 22 väravat, seega kaitse pidas. Paraku oli rünnak heitlik ning õiget pommitajat välja ei kujunenudki. Kümme meest tegi küll skoori, ent liidrit polnud."

Nüüd ongi Musting veendunud, et meeskond on paari aastaga astunud sammukese paremuse suunas.

"Eelmise valiktsükli järel ütlesid Euroopa spetsialistid, et me ei saa võõrsil hakkama. Seekord aga saime," rääkis Eesti koondise loots.

"Pealegi on praegused meie noored oma parimas käsipallurieas alles kolme-nelja aasta pärast."

Mustingu hinnangul on Eesti koondis arenenud edasi tänu kohalikele klubidele.

"Tõus algas kolm aastat tagasi, kui meie klubid hakkasid eurosarjades pead tõstma," analüüsis ta.

"Ka Balti liigas oleme olnud edukad ning noortekoondised jõudnud suurturniiridele. Sel suvel astusime järgmise sammu ja suutsime koondise põhitegijatele leida tööd tugevates välisklubides. Perspektiivi meil igatahes on."