"Nägin eile Berliini uhkel areenal kahte mängu ja mõlemad olid väga haaravad. Serbia kohati dikteeris kohtumist Venemaa vastu, kuid venelased alla ei andnud ja lõpp läks põnevaks – mõlemal olid võimalused võita, ent pidid leppima 30:30 viigiga. Mängiti lihtsat käsipalli, ei mingeid keerulisi kombinatsioone ja rõhuti individuaalsetele oskustele.

Teises mängus oli tiitlikaitsja Prantsusmaa raskustes Brasiiliaga. Viimasest viiest MM-ist neli võitnud prantslastel on loobunud Thierry Omeyer ja Daniel Narcisse ning puudu Nikola Karabatic. Viimane on meeskonnaga kaasas, aga seni istub veel tribüünil ja ilmselt liitub pärast alagrupimänge.

Brasiillased realiseerisid väga hea protsendiga, kuniks Prantsusmaa tõi sisse kogenud Vincent Gerardi, kes pani värava lukku ja kelle tõrjeprotsent oli vahepeal uskumatu 75. Lõpp kuulus siiski tiitlikaitsjatele ja saadi raske 24:22 võit. Huvitav, et suur osa neutraalsest publikust saalis oli Brasiilia poolt, ilmselt ollakse tüdinud prantslaste valitsemisajast.

Minu jaoks on tegu neljanda suurturniiriga, mida kohapeal jälgin. Peamiselt tulin muidugi heal tasemel käsipalli nautima, aga vaatan suure huviga ka muud – millise taktikaga meeskonnad tegutsevad, kuidas oma ala tipud käituvad või omavahel suhtlevad. Igal juhul on see võimas kogemus, tõmmata endasse tippkäsipalli hõngu.

Nagu eelmisegi blogi kirjutanud Dener Jaanimaa, kaldun Taani poolehoidjate hulka. Olen selle riigi käsipalli DNA-ga hästi tuttav ning mulle sealne filosoofia meeldib. Mu hea sõber Mikk Pinnonen mängis pikalt Aarhusis ja nii sai minustki Taani fänn. Ehkki ollakse aastakümneid tipus, siis MM-tiitel taanlastel puudub. Ehk tuleb seekord ära!"

Lisaks ülalkirjeldatud A-alagrupi kohtumistele alustasid B-grupis võidukalt Hispaania, Horvaatia ja Makedoonia. C-alagrupis said kindlad võidud Taani, Norra ja Austria, ent D-grupis sündis turniiri esimene üllatus kui Argentina suutis teha 25:25 viigi Ungariga. Samas alistas Angola 2015. aasta MM-hõbeda Katari 24:23 ja Rootsi tugeva lõpu abil Egiptuse 27:24.