Ka Eestil on teatud mõttes oma mees kohal, kui Urmo Sitsi on EHF-i delegaadina turniiril õigust mõistmas. Järgnevalt tutvustamegi võistluste favoriite ning vaatame peale, millised on kohtunike trendid tulevate nädalate jooksul.

Võistkonnad on jagatud kuute neljaliikmelisse alagruppi, kust igast grupist saab edasi järgmisesse ringi kaks tiimi. Tiitlikaitsja Hispaania alagrupist leiame ka turniiril esmakordselt osalevad Hollandi ja meie lõunanaabrid lätlased. Läti koondise, kelle koosseisus pallib HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi ridades mängiv Uvis Strazdinš, edasipääsemine tuleb aga olema väga keeruline, kuna lisaks eelmainituile kuuleb nende gruppi nelja aasta tagune Euroopa meister Saksamaa.

"Õppeprotsess finaalturniiril õigust mõistvate inimeste jaoks on olnud väga pikk. Iga kuu on elektroonilisse keskkonda tulnud erinevad videod ning eraldi on keskendutud just kehalistele ja psühholoogilistele võimetele," kommenteeris Sitsi pikka ettevalmistust. "Tänapäeva käsipallis on pinge suur ning seekord on kohtunikel pidevalt võimalus näiteks psühholoogia eriala inimeselt nõu küsida."

Suurimad võimalused ajalugu teha on turniiril Taanil ja Prantsusmaal, kes mängivad vastavalt E ja D grupis. Taanist saaks võidu korral üks kahest riigist, kes on hoidnud oma käes korraga nii olümpia, maailma kui Euroopa tiitlit (Taanlased tulid 2016 olümpiavõitjaks ja 2019 maailmameistriks). Kusjuures oleks nende võidu korral äsja maailma parimaks käsipalluriks valitud Mikkel Hansenil võimalus kirjutada end ajalukku hoides enda käes kõikide turniiride parima mängija tiitlit. Taanlastele loositi vastasteks Ungari, Island ja Venemaa.

Prantsusmaa ridadest leiame neljakordse maailmameistri, kolmekordse Euroopa tšempioni, kahekordse olümpiavõitja Nikola Karabatici, kes on pidanud enim kohtumisi suurturniiri ajaloos (60). Kui prantslased peaksid kuue aastase vahe järel tiitli oma kätte tagasi võtma, saaks mehest esimene mitte-rootslasest mängija, kes selle karika neli korda pea kohale tõstnud. Lisaks saaks nende treenerist Didier Dinartist esimene mees, kes võitnud Euroopa meistrivõistlused nii mängija kui juhendajana. Prantsusmaa alagrupis osalevad veel Norra, Portugal ning Bosnia ja Hertsegoviina.

"Suurimat tähelepanu pööratakse sel turniiril joonemängijale ja tema vastu mängimisele ning juhtumitele, mis puudutavad pea piirkonna kontakte." ütles Eesti delegaat trendide kohta. "Kuna kasutusel on ka palju uut tehnoloogiat, näiteks elektrooniline aja maha võtmine, kohtunike teatud olukordade järelvaatamine ning tuled värava küljes, mis näitavad aja lõppemist, siis on palju keskendutud ka nendele."

Üks korraldajamaa, Euroopa meistrivõistluste ajaloo edukaim riik, Rootsi, mängib ühes alagrupis Sloveenia, Šveitsi ja Poolaga. Kuna finaalmängud toimuvad nende kodupubliku ees, loodavad rootslased kindlasti parandada eelmise turniiri hõbemedalit ühe koha võrra. Teisele võõrustajariigile, Austriale, oli loosiõnn ehk kõige soosivam, kuna nemad on ühes turniiri kõige nõrgemas grupis koos Tšehhi, Põhja-Makedoonia ning Ukrainaga. Viimases alagrupis läheb Horvaatia kokku Valgevene, Serbia ja Montenegroga.

"Loomulikult olen eri Euroopa meistrivõistlustel osalevate võistkondade mänge jälginud, kuid minu positsioon on selline, kus pean jääma täielikult erapooletuks ning kõik tiimid on minu jaoks võrdsed." vastas Sitsi pärimisele, kas ka tema turniiri favoriite võiks välja tuua.

Euroopa meistrivõistluste finaalturniir käsipallis toimub 9. - 26. jaanuar ning võitjad selgitatakse viimasel nädalavahetusel Stockholmis pea 30 tuhandelise publiku ees. Urmo Sitsi esimene kohtumine delegaadina on 10. jaanuari Norra ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline matš. Kõik mängud on nähtavad ehftv.com lehel.