Tegu on 2004. aastal või hiljem sündinute koondistega ja EM-il osaleb 38 riiki. 16 tugevamat mängivad EM-finaalturniiril Montenegros ning 22 võistkonda II divisjoni turniiridel Gruusias ja Leedus. 11 osalejat Gruusia-turniiril on jagatud kahte alagruppi, A-gruppi loositi lisaks korraldajamaale Holland, Ukraina, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina ning Luksemburg.

"Nõrku vastaseid meie jaoks pole. Selles vanuses pole vastaste kohta palju teada, ent Serbia on tugev käsipalliriik, Itaalia areneb pidevalt, Fääri saartel on vahel tugev, aga siis jälle nõrgem koosseis ning Iisraeliga oleme noorte seas varemgi võrdselt mänginud," tegi Eesti naiskonna peatreener Ella Kungurtseva kiire analüüsi.

"Usun, et meil on selles vanuseklassis väga hea valik mängijaid ning loodan EM-il tõestada, et me pole nii nõrgad kui paljud arvavad. Koondis sai suvel kaasa teha Tallinn Cupil kaks aastat vanemate neidude seas ja näitas vägagi head mängu," sõnas Kungurtseva.

Viimati osales Eesti neidude koondis mõnel suurvõistlusel 2018. aastal, kui kuni 16-aastaste Euroopa lahtistel meistrivõistlustel Göteborgis saadi 18. koht. Kolm aastat tagasi toimunud võistlusel pärjati Polina Gorbatšjova põhiturniiri parima väravaküti tiitliga. 2004. aastal sündinute koondis alustas ettavalmistust tänavuseks EM-iks juba rohkem kui aasta tagasi.

Hooajal 2019/20 toimus kaks talendilaagrit, kus olid koos nii neiud kui ka noormehed. 2004. aastal sündinud noortele jagasid õpetussõnu kodumaised tipp-spetsialistid, aga ka tunnustatud juhendajad Saksamaalt, Hispaaniast ja Rootsist.

"Talendilaagrid olid väga kasulikud ja edasi oleme üritanud kaks korda kuus koos käia. Juulis läheb ettevalmistus EM-iks juba täie hooga käima. Koondislased saavad piisavalt mänge noorteklassis ja mis eriti tähtis – ka naiste meistriliigas, kus vanemate mängijate vastu ammutatakse vajalikke kogemusi," selgitas Kungurtseva.