Eesti käsipallikoondis alustab jaanuaris järjekordset suurturniiri

Belgias Hasseltis toimub 15.-17. jaanuarini 2011. aasta MM-valikturniir käsipallis, kus lisaks võõrustajatele osalevad Eesti ja Hollandi meeskonnad. Play off'i pääseb vaid grupi võitja.

Eesti koondis on MM- ja EM-valikturniiridel osalenud 13 korda, ent pole suurvõistlustele jõudnud. Sõltumata grupi suurusest on parimana saavutatud kolmas koht.

Ots tehti lahti 1993. aasta aprillis, kui EM-valikmängus saadi Tallinnas 21:20 jagu Belgiast. Kaheksa mänguga koguti kolm võitu ja viis kaotust, mis andis alagrupis viie meeskonna seas neljanda koha.

Seejuures esitati hea partii toonase valitseja Rootsi vastu, kellele Tallinnas kaotati pärast 9:8 võidetud avapoolaega 16:25. Valikgrupi täiseduga läbinud rootslased ei loovutanud ka finaalturniiril punktigi ning tulid kindlalt vana maailma meistriteks. Seejuures purustati finaalis Venemaa 34:21.

Eesti jaoks on seni olnud kõige edukamaks 1996. aasta EM-valikturniir, sest varem ega hiljem pole tsüklit suudetud positiivse bilansiga lõpetada.

Peatreeneri Jüri Lepa käe all ja viskekahuri Riho-Bruno Bramanise vedamisel koguti kuue mänguga seitse punkti, ent tihedas alagrupis saadi Türgi ning Bosnia ja Hertsegoviina järel ning Küprose ees kolmas koht.

Järgmisel kahel valikturniiril teenis Eesti vaid ühe punkti. Üle nelja aasta saadi taas võidurõõmu mekkida 2000. aasta EM-valikturniiril, kui võõrsil alistati Soome.

Käesoleva sajandi viiel esimesel turniiril teeniti kolm kuni viis punkti, mis andis alagrupis nelja meeskonna seas reeglina kolmanda koha.

Raskeks kujunesid Eestile 2008. aasta EM- ja 2009. aasta MM-valiktsüklid, kus kaotati kokku kõik kaheksa kohtumist. See viis peatreener Bramanise lahkumiseni ja koondise tüüri võttis üle Kalmer Musting.

2010. aasta EM-valikturniiril teeniti kaheksa mänguga kuus punkti. See tagas viie meeskonna seas neljanda koha. Seejuures tehti viimases voorus Põlvas 25:25 viik Pekingi olümpiahõbeda Islandiga.

Kokku on Eesti koondis pidanud 13 valiktsükli jooksul 78 mängu, millest võitnud 18, viigistanud üheksa ja kaotanud 51. Väravate vahe on 1867:2115.

Eesti suurim võit pärineb 11. jaanuarist 2001, kui Tallinnas nuheldi Austriat 38:25. Kõige krõbedamad kaotused tulid 19. mail 1999 Tallinnas Sloveenialt 18:33 ja 15. jaanuaril 2006 võõrsil Ohridis Makedoonialt 29:44.

Ühes mängus on eestlastest 13 väravat visanud kolm meest. Esimesena sai sellega hakkama Rein Suvi, kui Eesti jäi 1999. aasta 15. mail kodus 16:27 alla Soomele. Samuti 13 väravat viskas Bramanis 16. jaanuaril 2003 omal väljakul 30:23 võidumängus Hollandi üle ja Risto Lepp 20. jaanuaril 2004 Bulgaarias toimunud 32:25 võidumängus sealse esinduse üle.

Individuaalselt on Eesti koondise resultatiivseim olnud Bramanis, kes visanud 156 väravat. Esikümnesse mahuvad veel Martin Noodla 136, Jaanus Rätsep 123, Risto Lepp 115, Kaupo Palmar 113, Mait Patrail 112, Ravo Voosalu 86, Marius Lepp 85 ning Indrek Lillsoo ja Valdar Noodla 77 tabamusega.

Rekordilised 52 korda on aga Eesti rahvuskoondist esindanud Lillsoo. Talle järgnevad Rätsep 49, Jaan Kauge 45, väravavaht Mikola Naum 43, Marius Lepp 42, Risto Lepp ja Voosalu 37, Paavo Nelke 36 ja Bramanis ning Martin ja Valdar Noodla 35 mänguga.

Üldse on aastatel 1993-2009 tiitlivõistlustel Eesti dressi kandnud 69 meest, kellest 54 on käe valgeks saanud.

Tabelid võivad saada täiendust juba eesootaval valikturniiril, sest koondise peatreener Musting on meeskonda arvanud viis debütanti, kes aga peavad enne kontrollkohtumistes oma küpsust tõestama.

Pärast valikmänge jääb rekordinternatsionaaliks Lillsoo, kuid väravaküttide edetabelis võib
esikolmikusse jõuda Patrail. Eesti koondise liidriks kerkinud põlvalane on oma 112 väravat visanud kõigest 18 mänguga, mis teeb keskmiselt 6,2 tabamust matši kohta.