Vilba: halle peavad rajama eelkõige omavalitsused
See ei tähenda, et EJHL tahaks kuidagi vastutusest kõrvale hiilida. Vastupidi, EJHL ning kohapealsed jäähoki aktivistid annavad omapoolse panuse ja kaasabi nendele omavalitsustele kes soovivad rajada oma territooriumile jäähalli või tehisjääväljaku. Koostöö skaala on väga laialdane — alates projekteerimisest, ehitamisest, finantstoetusest kuni jäähalli haldamiseni välja.
EJHL on välja tulnud julge plaaniga, et vähemalt igasse maakonnakeskusesse tuleb rajada tehisjäähall või siis katusega tehisjääväljak, nagu on näiteks Viljandis.
EJHL on asjast huvitatud omavalitsuste jaoks välja töötanud ehitusprojekti ja finantsmudeli 300-kohalise jäähalli ehitamiseks ning opereerimiseks. Samuti omab jäähokiliit kogemusi jäähallide nõuetekohaseks ehitamiseks ning on valmis alati omapoolsete võimaluste piires aitama kaasa jäähalli valmimisele ja edasisele kasutamisele.
Vastuseks paljudele kritiseerijatele võib tuua näiteid kus EJHL-i initsiatiivil ja kaasabil rekonstrueeritud Narva ja Kohtla-Järve jäähall ning ehitatud Viljandi jääväljak. Mitte väike pole olnud EJHL-i osalus ja panus Premia jäähalli valmimisel Tallinnas ja Lõunakeskuse jääväljaku puhul Tartus. Priit Vilba organiseerimisel ja initsiatiivil rajati Saku suurhall, kus on toimunud jäähoki rahvusvahelised suurvõistlused. See kõik on saanud teoks viimase kuue-seitse aasta jooksul.
EJHL-i initsiatiivil on Tallinnas vastu võetud eraõiguslike spordibaaside toetamise kord, ilma selleta poleks täna Tallinnas vist ühtegi jäähalli.
EJHL on pidevalt teinud aktiivset jäähallide rajamise propagandat peaaegu kõikides maakondades ja suuremates linnades. Aga probleeme on palju. EJHL tunnistab, et “surve” pole igal pool vilja kandnud. Praeguses spordibaaside rajamise süsteemis on pearõhk omavalitsustel, nende initsiatiivikusel ja heal tahtel. Kultuuriministeeriumi roll koordineerijana on peaaegu olematu. See pole hea süsteem, aga selline on reaalsus.
Kuna kohalike omavalitsuste finantsiline võimekus on üldiselt nõrk (v.a Tallinn ja Tartu), tuleb abi saamiseks kindlasti pöörduda ka riigi eelarve ehk kultuuriministeeriumi poole. Siis läheb juba “poliitiliseks mänguks”, sest osad omavalitsused pole poliitiliselt soositud. Sõltub, kes on parajasti võimul riigis ja omavalitsuses.
Viimastel aastatel on kultuuriministeerium ajanud spordibaaside rajamisel nn „nelja laine“ poliitikat. Järjekorras on esmalt spordihall, siis staadion, ujula ja alles seejärel jäähall. Sellega on jääspordiringkondi rahustatud mitu aastat, kuid tegelikult ebamäärasus jäähallide rajamise küsimus kestab. Võibolla suudab „viies“ laine asjad surnud punktist edasi viia.
EJHL on kultuuriministeeriumile ja Eesti Olümpiakomiteele (EOK) teinud viimase kuue aasta jooksul korduvalt ettepanekuid rajada jäähalle üle kogu Eesti ja palunud sellele plaanile riiklikku staatust, kuid paraku pole konkreetset vastust EJHL saanud.
Riikliku toetuse saamiseks peab jäähall olema maakondade arengukavades nn prioriteetide nimekirjas. Vaja on suuremat initsiatiivi ja survet kohapeal, et lapsed, noored ja ka täiskasvanud saaksid kehvade talveolude kiuste tegeleda uisuspordialadega. Oleks tore, kui õnnestuks rajada looduslikke jääväljakuid, ent lõplikult lahendaks selle probleemi tehisjääväljak või jäähall. Koolide huvi viia kehalise kasvatuse tunde läbi jääväljakul on suur. Seda tõestavad näiteks Tallinna ja Viljandi kogemused.
Kui pallimängusaale, staadioneid, ujulaid ja ka veekeskuseid tahavad omavalitsused ise ehitada, siis jäähallide puhul räägitakse millegipärast isetasumisest ja nende kallidusest. Kuigi ujula ja jäähall maksavad põhimõtteliselt sama palju.
EJHL-i arvamus on, et kõikidesse spordirajatistesse tuleks suhtuda võrdse kohtlemise printsiibi alusel, sõltumata sellest, kas ta on omavalitsuse või erasektori omanduses. Sest kui tegemist on sotsiaalobjektiga ja põhieesmärgiks pole kasum, siis ei ole omandivormil mingit vahet.
Kuhu siis lähiaastatel võiksid kerkida jäähallid?
Kõige kaugemale on asjaajamisega jõutud Valgas, Tartus Raadil, Rakveres. Kohalikelt omavalitsustelt saadud informatsiooni alusel valmivad jäähallid 2–3 aasta pärast. Rakveres võib-olla varem, kuid seda las kommenteerivad Rakvere inimesed ise.
Jäähalli projekt on valmis Rõuge vallas ning vallavalitsusel on kindel tahtmine jäähall ehitada.
Paides koostatakse detailplaneeringut. Jäähalli asukohaks on määratud gümnaasiumi staadioni naabrus.
Sel aastal saabub loodetavasti läbimurre Jõgeva jäähalli ehitamisel. Seda on ju planeeritud ligemale 20 aastat. Kuid Jõgeva linnavalitsuse passiivsus ja tahtmatus on venitanud küsimuse lahendamist veelgi. Kuid siiski juba tegeletakse detailplaneeringuga ning rahastamismudelite väljatöötamisega.
Samasugune segane probleemistik nagu Jõgeval on olukord ka Pärnus. Uisuväljaku küsimust lahendatakse rahva hääletuse teel. Pärnu on koht kus Eesti Uisuliit püüdis näidata initsiatiivi jäähalli ehitamisel (nn Krislandi projekt). Kahjuks Pärnus siiani jäähalli ei ole ning ka EJHL-i mitmekordsed pöördumised, ettepanekud, läbirääkimised konkreetset resultaati pole andnud.
2008. aastal on avaldanud omapoolset soovi rajada jäähall Narva ja Jõhvi. Nimetatud plaane on tutvustatud ka Kultuuriministeeriumile, kes on andnud nendele plaanidele põhimõttelise heakskiidu. Seega peaksid need jäähallid valmima lähima 3 aasta jooksul.
Läbirääkimised Tallinna naabervaldadega Saue, Saku, Harku, Viimsi ja Maardu, on näidanud nende kohalike omavalitsuste tõsist huvi jäähallide rajamise vastu. Kuna nendes omavalitsustes on päris arvestatav jäähoki harrastajate hulk ning kohalik initsiatiiv on olemas, toimub ka siin läbimurre lähiaastatel.
Esmast huvi on ülesnäidanud Kuressaare, Käina, Rapla, Põlva ja Haapsalu. EJHL on neile kõigile omavalitsustele edastanud jäähalli projekti ning võimalikud ehituskavad.
Tallinna puhul on olukord raske, sest Tallinna linnavalitsus keeldus Lastestaadionile väljaku ehitamiseks ehitusluba välja andmast ning Lastestaadioni Sihtasutus andis linnavalitsuse kohtusse. Punasele tänavale võimaliku jäähalli ehitamise suhtes puudub linnavõimul siiani tahe küsimust lahendada, lisaks koormati sihtasutust 10,7 miljoni krooni suuruse võlaga.
Kuid viimase aja läbirääkimised Tallinna Linnavalitsusega lubavad loota, et Lastestaadioni ehitus algab 2009. aastal (peale uue detailplaneeringu kehtestamist) ning Punase tn. 48A ehitus samuti 2009. aastal. EJHL-i muudatusettepanekud arvestatakse hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel.
Peale Linnahalli Jäähalli lammutamist ning Jeti Jäähalli sulgemist tekib aga Tallinnas ikkagi keeruline olukord. Jääaega lihtsalt ei jätku ning selle hind on täna kõrgeim Põhjamaades (Premia Jäähalli näitel). Selletõttu on EJHL tõstatanud küsimuse täismõõtudes jäähallide või jääväljakute rajamiseks kõikides linnaosades.
Kuid Andres Koger on lubanud Premia Jäähalli kõrvale ehitada veel kolmanda, nn võistlusareeni 2000–le pealtvaatajale. Esialgne tähtaeg on 2010 või 2011. aasta.
Jäähallide rajamine ei ole eesmärk omaette. EJHL on võtnud endale võibolla tänamatu missiooni — olla eestvedajaks jäähallide rajamisel Eestimaa eri paikades. Eesmärgiks on ikkagi uisuspordialade propageerimine, läbi selle massilisuse suurenemine ja eriti jäähoki kandepinna laienemine.
