Hanno Kross: Miks on linnale vaja munitsipaalgolfiväljakut?
Eelmisel nädalal küttis internetiportaalides ja kommentaariumides kirgi Tallinna linna järgmise aasta eelarve ning rida, kus Lasnamäele Tondirabasse planeeritava golfiväljaku projekteerimiseks on ette nähtud 100 000 eurot. Ants Leemets püstitas küsimuse, et tore küll, aga kellele seda väljakut vaja on?
Täiesti loogiline küsimus arvestades spordiala alles 20-aastast ajalugu Eestis ning võrreldes seda 500 aastase golfiajalooga maailmas. Golfi peetakse täna kahjuks veel Eestis alaks, mida harrastavad vaid vanad täidlased miljonärid, kes liikuvale pallile enam pihta ei saa, kirjutab arvamusloos Jõelähtmel asuva Estonian Golf & Country Club'i juhataja Hanno Kross.
Fakt, et tegemist on taas olümpiaalaga ning näiteks naabrite juures Soomes harrastab ala 145 000 mängijat ning Rootsis 500 000 ei ole veel väga levinud ning võtab kindlasti aega, et inimesed, kes igapäevaselt golfiga ei tegele teaks, et golf on üks parimaid aeroobseid treeninguid, kus ühe mänguringiga võib kaotada kuni 3000kCal. Tegemist on füüsiliselt väga nõudliku alaga. On riike maailmas, kus retseptiravimite asemel kirjutab arst välja golfimängu ning riik tasub osaliselt tema treeningu - riigile on odavam preventiivselt tegutseda kui ravida tagajärgi. Südame- veresoonkonna haiguste ennetamiseks on liigeseid mitte koormav aeroobne tegevus parim võimalik vahend - golf on üks vahendeid, mille kaudu saab rahva tervist parandada. Siin ei tohiks eristada näiteks ujumist või muid spordikeskusi golfist, mis on kohalikule elanikule tänu omavalitsuse toetusele tehtud kättesaadavaks.
Hiljuti Rootsis Karolinska Institutet'i poolt avalikustatud uuring, kus osales 300 000 golfimängijat näitas, et olenemata soost, sotsiaalsest taustast või vanusest elab golfimängija keskmiselt viis aastat kauem võrreldes tavainimesega. Loomulikult on see halb uudis pensionifondidele, kuid arvestades järjest vananevat elanikkonda annab golf spordialana võimaluse pikendada aktiivset eluperioodi paljudel. Ehk näiteks rahva tervis ja selle argumendid on tugevalt golfi poolel, kuid küsimus tekib kindlasti, et miks seda kõike ei saaks siis harrastada olemasolevatel väljakutel?
Vastus on lihtne - saabki, aga kahjuks veel väga vähesed. Esiteks on erakapitalil loodud golfikeskused täna võimelised pakkuma teenust teatud hinnaga, mis ei ole kõikidele sotsiaalsetele gruppidele kättesaadav. Golf algab täna hinnaklassis 300 eurot aastas (kulu võrreldav aeroobika ja jõusaaliga), kuid arvestama peab ka lisakulusid nagu kütus jms, kuna näiteks Tallinnast on vaja väljakutele sõita 25 minutit, mis eeldab ka oma auto olemasolu.
Munitsipaalväljaku omamine linnas annaks võimaluse näiteks ühistranspordiga väljakule jõuda kiiresti ja soodsalt ning lisaks teeb ala kättesaadavamaks enamusele inimestest. Kuna erakapitalil põhinevad väljakud on orienteeritud kasumlikkusele ja eeldavad suuri investeeringuid nii maa soetamisel kui täismõõtmeliste väljakute ehitamisel, siis munitsipaalväljakul on juba fundamentaalsed eelised, et pakkuda golfi oluliselt taskukohasemalt. Euroopas on palju kohalike omavalitsuste osalusel väljakuid just suuremate linnade sees ja lähedal ning see on koht, kus inimesed saavad alustada alaga ning kanda oma tervise eest hoolt mõistliku hinnaga. Sellistel väljakutel on tavaliselt linnakodanikel mängimisel eelis rahaliselt ning mängukord maksab 7-10 eurot. Lisaks on üks oluline osa, keda veel pole maininud noored ja lapsed ning neile harrastuste ja võimaluste loomine, mis on seotud nii noorte tervise, kuritegevuse ennetamisega kui ka miks mitte riigi kaitsevõimega. Tänased paljud noored ei läbi enam sõjaväkke saamiseks arstliku kontrolli, kuna alternatiivseid vabaaja veetmise võimalusi (arvutid, narkootikumid jns) pakub elu rohkem, kui ehk 20 või 50 aastat tagasi.
Golf on traditsioonidega ja ajalooga ala, kus õpitakse austama ennast ja vastast ning vanemaid. Kuna golfimängus tavaliselt kohtuniku ei ole, siis mäng käib aususe peale - kui petad, petad ainult iseennast. Tegemist on maailmas alaga, kus vanemad panevad oma lapsed tihti just golfitrenni, et maast madalast anda lapsele vundament, mis eluks annab kaasa põhiväärtused. Ka siin on munitsipaalväljakul oluline osa, kuna tänased noored, kes tegelevad alaga, sõltuvad vanemate transpordivõimalustest, vahenditest ja ajast. Enamus Eesti väljakuid annavad juba täna lastele võimaluse golfi harrastada tasuta, kuid takistusi noorte golfiga alustamiseks on vanematel täna veel liiga palju, kuigi soovi oma lapsi alaga tegelema panna on palju just tänu golfi kasvatuslikule elemendile.
Üks hirm on veel ajakirjandusest läbi jooksnud - kas tehtav investeering täna ei ole liialt riskantne, linn ei suuda väljakut kasumlikult opereerida ning mingi hetk müüakse see võilevivahinnaga erakapitalile? Tänaseks on suuremad Eesti golfikeskused näiteks nii Jõelähtmel kui Niitväljal nullis ehk kahjumeid iga-aastaselt ei toodeta. Eestis on piisav kogemus väljakute opereerimisel ning olen täiesti kindel, et keset Tallinna, kus elab ligemale 400 000 inimest on võimalik golfiväljakut opereerida kasumlikult, kui linn on toeks maa rentimisel ning väljaku ehitamisel. Hirm on loomulik ning viimase aja probleemid Kuressaare golfiväljakuga seda kindlasti ei leevenda. Samas pole mõtet kahte linna võrrelda - mahud on kõikidel tasanditel täiesti erinevad ja võrdlema peaks ikka võrreldavaid suurusi.
Ega muidugi keegi ei eeldagi, et kõik inimesed peaksid golfiga tegelema ning arvestades kohalike omavalitsuste valikuid ja poliitilist situatsiooni ka riigis on küsimuse tõstatamine täna täiesti õigustatud - miks linnale on vaja golfiväljakut? Aga ma usun, et eluterve linnakeskond koosnebki paljudest võimalustest, on need siis sportimisvõimalused, lastepargid, kultuuriasutused või muud eluterveks keskonnaks vajalikud rajatised. Golfiväljaku asemel oleks ju lihtne rajada mõni kinnisvaraarendus või maksta pensionäridele lisaks jõulutoetust. Minu hinnagul näitab täna linn selle eelarvereaga, et prioriteedid on linnarahva tervis ning noorte vabajaveetmise võimalused - golfi mängib maailmas 100 miljonit inimest ning usun, et ka Eestis on aeg küps tegeleda mitte ainult populaarsete teemadega vaid teha otsuseid, mis mõjutavad positiivselt mitte ainult meid lühiajaliselt täna vaid loodetavasti ka meie lapsi ja lapselapsi.
