Sprindidistantsil tuli eestlastele viies ja meeskondlikult kümnes koht. Spordiürituse eesmärgiks oli koguda Lõuna-Aafrika lastele haridust pakkuva kommuuni Afrikan Tikkun tegevuse toetuseks raha, mida saadi kokku ühe miljoni euro jagu.

Latin ütles, et ettevalmistus oli tal hea ja võistlus sujus korrapäraselt. "Plaan oli teha oma elu natukene lihtsamaks ning juba ujumisega saada korralik vahe, ja see mul õnnestus. Kuna seal kasutati “rolling” starti, mitte mass-starti, siis võistluse lõpuni ma täpselt ei teadnud, mis positsioonil ma olen, seega igaks juhuks pingutasin lõpuni," jutustas ta.

"Kuigi ausalt, kõik arvutused näitasid juba võistluse käigus, et võit peaks minu olema. Ma arvan, et selliste ürituste puhul võib osavõtt isegi on võidust tähtsam olla. See atmosfäär, mis seal oli, on midagi teistsugust, kui meie profivõistlustel. Ei ole nii palju pinget, kõik ergutavad ning elavad üksteisele kaasa. Oli väga meeldiv vaadata, kuidas inimesed tulevad oma mugavustsoonist välja ning ületavad ennast ja seda kõike heategevuse raames."

Eestlased osalesid Guinnessi rekordi püstitamisel - 811 inimesest moodustati Aafrika mandri kujutis.

Rainer Virve: "Olime üsna kindlad, et jõuame poodiumile, kuna Latin oli meiega. Küll aga on siiski tegu spordialaga, kus võib alati midagi juhtuda. Võistlus ei olnud traditsiooniline, kuna Eton Dorney sõudekanalis ujuda ei lastud, sest avastati, et vohama on hakanud vetikas, mis tervisele ohtlik. Ujumine peeti mitme kilomeetri kaugusel teises järves ning arvestusse läks netoujumisaeg, ilma vahetusalata. Võistluspäev oli väga tuuline, seega rattasõit oli enamuses vastu- või küljetuulega. Joosta oli hea, kuna tuul siiski jahutab."

Latin tõmbas selle stardiga hooajale joone alla ning annab nüüd kehale natuke puhkust. "Kui vaadata profisportlase pilguga, siis sellised võistlused ei oma mingisugust tähtsust, kuna tiitleid ja punkte siin ei jagata. Kuid mina kasutasin seda üritust nagu võimalust meie ühiskonnale midagi tagasi anda – profisportlasena tekib selliseid võimalusi üsna vähe, kuna enamus aega mõtledki rohkem iseendale. Pean seda väga oluliseks ja olen väga tänulik Carglass meeskonnale, et mind kaasa võeti."

Organisatsioon nimega Belron on heategevuslikku triatloni korraldanud juba 2002. aastast. Iga aasta 24. septembril korraldatakse üks rahvusvaheline võistlus, kuhu erinevad riigid raha koguvad. Eestlased tegid seda heategevusliku õhtusöögi abil, millest Delfiski juba kirjutanud oleme. Raha annetatakse Belroni poolt moodustatud kommuunile, mis asub Lõuna-Aafrika Vabariigis ja aitab sealseid lapsi. Sinna on varem läbi aastate läinud 7,5 miljonit eurot.