Võistlusjärgselt TV6 otse-eetris antud intervjuus teatas Hermaküla, et võttis ränkraske väljakutse vastu mitmel põhjusel.

"Motivatsioone oli mitu. Tahtsin seda juba paarkümmend aastat tagasi, enne kui triatlon kuulsaks ja popiks sai, seda tegema hakata. Siis mu klassivend Einari Talviste, allveeorienteerumise maailmameister, tegi seitsmenda triatloni, ütles: "Hannes, hakkame tegema!" Vastasin: "Lollakas peast!" Ning kui ma eelmisel aastal nägin, kuidas Raivo E. Tamm seda teeb, siis ma ütlesin, et nüüd aitab, ma pean selle ära tegema!" rääkis Hermaküla.

"Ja muidugi väga suur motivaator oli see, et ülehomme on mu venna surma-aastapäev. Neli aastat tagasi ta suri. Mõtlesin, et kui kunagi triatloni teen, siis tema mälestuseks. Lisaks ma korjan veel raha. Kutsun üles annetama minu iga kilomeetri pealt ühe sendi või kümme senti vähiravi fondi."

Hermakülaga samaaegselt oli stuudios ka tema treener, endine tipptriatleet Marko Albert. "Pean Markot kiitma. Tegime kaks kuud spetsiaalset ettevalmistust selleks triatloniks. Tahtsin teha kolm kuud, aga jäin kõrvapõletikku. Tegin seda lihtsalt siirast usust, et see mees teab, mida ta teeb. Tulin siia ikkagi katsetama. Ma ei olnud kindel, kas tema teab, kes mina olen - suur, vana ja raske. Aga see oli täitsa hämmastav! Ma jooksin ja mõtlesin, et tal on õigus. Need imelikud väntamisharjutused, mis ma üksinda tegin ja need nõmedad ujumised... Aga see töötas!" rõõmustas Hermaküla.