"Seda on raske endale mitte teadvustada. Atmosfäär on elektriline. Seda tajub publiku häältest eriti otsustavatel momentidel, kui seis on üsna tasavägine. Muidugi tuleb kasuks, kui enamus neist on sinu poolt, see annab motivatsiooni ja jõudu," rääkis Djokovic pärast neli tundi ja 57 minutit kestnud finaali, mis lõppes tema 7:6 (5), 1:6, 7:6 (4), 4:6, 13:12 (3) võiduga.

Antud juhul olid Federeri toetajad aga suures enamuses. "Teatud aegadel üritad sa seda lihtsalt ignoreerida, mis on raske. Ma üritan selle ümber pöörata selliselt, et kui rahvas karjub "Roger", kuulen mina "Novak". See tundub tobe, aga ma üritan end veenda, et just nii see ongi," lisas ta.

Djokovic avaldas veel, et talle on tihti edu toonud visualiseerimine ning enne matši mängu peas läbi mängimine. Oma kujutlustes on muidugi tema alati võidumees.

"Ma üritan enne väljakule astumist matši peas läbi mängida. Sellist stsenaariumit (peab silmas otsustava seti kiiret lõppmängu - toim) muidugi mitte. Üritan end alati võitjana ette kujutada. Usun, et sellel on jõudu," jätkas serblane.

"Lisaks peab järgmine tahe ja tugevus tulema mitte sinu füüsilisest minast, vaid sinu vaimsest poolest. Minu jaoks on see vähemalt pidev lahing iseendaga. Rohkem kui sellega, mis toimub väljaspool. Ütlesin endale enne mängu, et üritan ennast välisest välja lülitada ja olla lihtsalt kohal."

Djokovic sõnas, et just see vaimne stabiilsus aitas tal Federeri vastu päästa kaks matšpalli. "Ma oleks võinud mängida paremini. Aga samal ajal aitas vaimne stabiilsus mul tagasi tulla ja need matšpallid päästa. Kui tahad sellist mängu võita, pead mängima järjepidevalt hästi kõik viis tundi - see on selle vastupidavuslik pool. Aga ma arvan, et rolli mängib ka eneseusk. Sa pead endale meelde tuletama, et oled seal põhjusega ning parem, kui see teine kutt," rääkis Djokovic.