Selle saavutusega sai Karatsevist viies mees, kes suure slämmi turniiril kvalifikatsioonist poolfinaali on pääsenud. 1977. aastal tegi seda Wimbledonis John McEnroe, 1977. aasta detsembris Australian Openil Robert Gary Giltinan, 1997. aastal French Openil Filip Dewulf ja 2000. aastal Wimbledonis Vladimir Voltškov.

Kuid Karatsev on esimene kvalifikatsiooni läbinud tennisist avatud ajastul, kes on nelja parema hulka pääsenud oma suure slämmi põhiturniiri debüüdil.

Dimitrovit vaevas juba enne kohtumist seljavigastus. Pärast kolmanda seti 1:6 kaotust võttis ta meditsiinilise vaheaja ning käis riietusruumis krampidele leevendust otsimas. Enne seda oli ta väljakul sisse võtnud ka valuvaigistid. Karatsevi võidunumbrid kaks ja pool tundi kestnud kohtumises olid 2:6, 6:4, 6:1, 6:2.

Mõlemad mehed lõid 9 serviässa, Karatsev tegi 6, Dimitrov 7 topeltviga. Venelase statistikast vaatavad vastu 34 äralööki ja 44 lihtviga, Dimitrovil 21 äralööki ja 34 lihtviga. 11-st murdepallist realiseeris venelane 8, bulgaarlane 14-st 4.

Karatsev oli kuni selle aastani üsna tundmatu nimi ka venelaste endi jaoks. Ajaleht Sport-Express kirjutab, et ka paljudele ekspertidele valmistab peavalu küsimus, kuidas Karatsev Challengeri-tasemelt pea kümne aastaga sellise arengu on teinud. Saab olema kahtlemata põnev näha, kas see oli temalt suurturniiridel esimene ja viimane sähvatus, või tuli venelane pildile selleks, et jääda.