Servikell pannakse tööle iga esimese servi eel ja mängu tuleb alustada 25 sekundi jooksul. Kell hakkab 25e pealt nulli tiksuma, mõlemal mängijal on kohustus valmisolekuks. Selle aja sisse tuleb mahutada kõik põrgatused (musternäide Novak Djokovic) ja tuleb ühele poole saada ka muude rituaalidega (musternäide Rafael Nadal). Teise servi eel kell käima ei lähe.

Enamus mängijaid, kaasa arvatud Djokovic ja Nadal pole servikella kasutusele võttu kriitiliselt suhtunud, pigem tõdetakse, et las ta siis olla. Küll andis Serena Williams teada, et tema uuendusliku servikella fänn ei ole. Võiks jätkata nii, nagu seni. Ka Andy Murray oli pahane. "Ma ei arva, et see on hea uuendus. Miks just 25 sekundit? Kes kurat teab, et see on piisav aeg igas olukorras mängu alustamiseks," tekkisid Murray´l õigustatud küsimused.

Servikellade kasutusele võtuga tahetakse vältida mõttetult pikki servipause. Kolmel turniiril, kus kellasid katsetati, mängud ajaliselt lühemaks ei kujunenud, aga sujuvus oli parem. Pukikohtunikud on tänavu ATP ja WTA turniiridel jaganud servijatele 74 hoiatust ja servi vastuvõtjatele 9 hoiatust, liigse venitamise eest. Servikella kasutusele võtuga on võimalik venitajaid karistada.

Kui serviv mängija ei jõua 25 sekundiga pallinguni, siis esimesel korral antakse hoiatus ja igal järgneval korral loetakse serv ebaõnnestunuks. Ehk tuleb jätkata teise serviga. Kui vastuvõtja pole valmis, siis esimesel korral antakse samuti hoiatus, iga järgnev eksimus tähendab juba punkti loovutamist.

Ka mängu alustamise kohta on nüüd väga kindlad ajalised reeglid. Sellest hetkest, kui mängijad sammuvad väljakule, tohib mängu alustamiseks maksimaalselt kuluda 7 minutit. Kes ei ole valmis, teenivad rahalise karistuse, mis võivad ulatuda kuni 20 000 USA dollarini.

Järgmisel aastal peaks servikell kasutusel olema kõikidel tähtsamatel turniiridel, kaasa arvatud Suure slämmi turniirid.