Dopingukontrolli veeti kõik Melbourne'is üksikmänguturniiril osalenud tennisistid. Kokku võeti 450 vereproovi ja veel sadu uriiniproove.

Dopinguküttide peamine eesmärk oli värskendada ja suurendada tennisistide bioloogilise passi andmeid. Massilise kontrollimise viis läbi Stockholmis baseeruv testimisfirma IDTM. Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF) ei tahtnud Daily Mailile kommenteerida, kui palju dopinguproove täpselt võeti, kuid nende pressiesindaja kinnitas, et suurem haarang tõepoolest toimus.

Biloogilise passi süsteem võeti tennises kasutusele 2013. aastal. Usutavasti aitas dopingukontrolli tõhustamisele kaasa Roger Federeri, Andy Murray ja teiste tippmängijate mure dopinguküttide leige huvi üle nende suhtes.

Šarapova manustatud meldoonium lisati keelatud ravimite hulka 1. jaanuarist. WADA teatel on tänaseks päevaks sama ainega vahele jäänd üle 140 sportlase erinevatelt spordialadelt, peamiselt on patustajateks Ida-Euroopa ja Venemaa atleedid, sest Lätis toodetud ravim Mildronat on laialt levinud just seal.

Ei maksa loota, et Šarapova juhtum tennises ainsaks jääb, sest protokoll näeb ette, et vahelejääjate nimesid ei avalikustata enne, kui alaliit pole nende üle kohut mõistnud. Šarapova otsustas lihtsalt pressikonverentsil ise kõik üles tunnistada. Šarapova istung toimub ilmselt selle kuu lõpus.

Maksimaalselt ähvardab Šarapovat nelja-aastane võistluskeeld. Kui aga tõendatakse ära, et ta võttis keelatud ainet meditsiinilistel põhjustel, võib ta pääseda kergemalt.