Tenniseliit pöördus valitsuse ja terviseameti poole: kõik spordialad pole võrdselt riskantsed
Pöördumine täismahus:
Pöördusime Teie poole käesoleva aasta 14. detsembril ja tunnustasime valitsuse otsust jätta spordiklubid avatuks – sportimine on nii füüsilise kui vaimse heaolu jaoks eriti tänases olukorras äärmiselt oluline. Ühtlasi palusime edasiste piirangute kehtestamisel arvestada spordialade iseärasusi – mõistame kui keeruline on kehtestada kõigile õiglasi piiranguid ja kui põhjendamatu on käsitleda kõiki spordialasid antud pandeemia tingimustes võrdselt riskantsetena. Meie püüdlusi ja spordikeskuste avatuna hoidmist toetas avalikult ka õiguskantsler Ülle Madise.
Vahetult enne jõulupühi, 23. detsembril otsustas valitsus laiendada ulatuslikke COVID-19 piiranguid, mille raames sulgesime täna, 28. jaanuari hommikul oma spordiklubide uksed vähemalt järgnevaks kolmeks nädalaks, 17. jaanuarini 2021.a.
Pöördume teie poole Eesti suurimate erakapitalil tegutsevate spordikeskuste nimel. Peamiselt harrastakse meie uutes ja avarates keskustes kontaktivabu spordialasid nagu tennis, padel ja sulgpall. Tenniseväljaku pindala ulatub 650m2 ja väljaku pikkus ligi 36 meetrini, seega mängijad asuvad valdavalt teineteisest kümme korda kaugemal kui nõuetekohane 2 meetrit. Lisaks tuleb arvestada, et võrk välistab vastasega kokkupuute.
Ühel hektaril asuv ehk 10 000m2 suurune ja 15m kõrge keskus mahutab 14 tenniseväljakut. Juhul kui keskuses mängib maksimaalselt 28 inimest, oleks igale inimesele üle 5000m3 õhku. Tuues paralleeli kaubanduskeskusega, tähendaks see, et üheaegselt tohiks näiteks Ülemiste Keskuses, kus ainuüksi kauplusi on 120, viibida 120 külastajat.
Meie keskuste külastuste arv ulatub aastas ligi miljonini, anname tööd tuhandetele inimestele ja oleme investeerinud spordikeskustesse ligi 50 miljonit eurot nii isiklikku kui laenatud raha. Eranditult meil kõigil on kohustused pankade ees, laenumaksetele lisanduvad tööjõukulud, kommunaalmaksed ja muud jooksvad kohustused, mis sõltuvalt spordikeskusest võivad ulatuvad üle 100 000 euroni kuus.
Erakapitalil rajanevad spordikeskused on reeglina käivitanud spordifanaatikud, kelle esmane eesmärk pole mitte niivõrd kasumi teenimine kui sportimisvõimaluste loomine võimalikult laiale kasutajaskonnale. Paljude meie jaoks on see olnud missiooniprojekt, meie areng ja võimalused ei ole olnud, ei ole praegu ega saa olema tulevikus võrreldavad kohalikele omavalitsustele või riigile kuuluvate spordikeskustega.
Eesmärgiga kasutada ära võimalikult efektiivselt järgnevat kolme nädalat ning avada 18. jaanuaril turvaliselt spordikeskuste uksed, teeme käesolevaga järgnevad ettepanekud:
- korraldada käesoleval nädalal infokohtumine Kultuuriministeeriumi ja Terviseameti esindajatega ning määrata edasiseks infovahetuseks kontaktisikud;
- analüüsida järgneva kolme nädala jooksul eri spordialade riskitaset ning vastavalt sellele avada 18. jaanuaril keskused spordialapõhiselt;
- koostada 18. jaanuariks ühtsed turvalisusnõuded spordikeskuste opraatoritele ja külastajatele;
- töötada välja erakapitalil rajanevatele spordikeskustele toetusmeetmed (periood 28. detsember 2020 – 17. jaanuar 2021)
Keskused on valmis omalt poolt:
- edastama meile laekunud rahvusvahelise teaduspõhise informatsiooni;
- kehtestama riietusruumides rangemad piirangud ja/või need ajutiselt sulgema;
- lõpetama treeningud/broneeringud viis minutit varem, tagamaks võimalikult väike kontakt klientide vahetusel;
- kaaluma kiirtestimise võimaldamist klientidele spordikeskustesse sisenemisel.
Jääme ootama Terviseameti ja Kultuuriministeeriumi tagasisidet.
