Tallinnast pärit sõbrad Hans ja Risto otsustasid 2017. aasta juulis toimuvat Wimbledoni tenniseturniiri vaatama minna. Etteruttavalt võime öelda, et tennisemaailma suurimad nimed said oma silmaga nähtud, kuid selle nimel pidi mitu päeva Londoni suvekuumuses ootama.
Reisi planeerides ei osanud Hans ja Risto oodatagi, et kurikuulsate väravate taga tuleb kõigepealt seista 24 tundi, et näha oma silmaga mitmekordse suure slämmi meistri Rafael Nadali mängu, ning seejärel 40 tundi, et vaadata legendaarset tennisemeistrit Roger Federeri.
Kolme tunniga 500 meetrit
Kuna südaööl Londonisse jõudnud noormeestel lubati end hotelli sisse kirjutada alles keskpäeval, pidid nad veetma unetu öö lageda taeva all. Nii mõtlesidki nad aega kasulikult ära kasutada, jätsid asjad hotelli vastuvõttu ning läksid Wimbledoni ümbrust uurima, lootuses, et ehk näeb mõnda kuulsat tennisisti. Kui korraldajatelt küsiti, mis kell peaks piletijärjekorda minema, et Nadali avaringi matši vaadata, vastati, et teisipäeval toimuva mängu nägemiseks peaks järjekorda jääma kohe, pühapäeva öösel. Kuna arusaadavalt oli see ehk ainus võimalus oma silmaga lemmiktennisisti näha, otsustasidki sõbrad järjekorra kasuks.