Kanepi toetajaskond koosnes peamiselt Londoni eestlastest

Kuigi parimat toetust sai tänases 17. väljaku viimases matšis nautida britt Tara Moore, siis üksikuid toetajaid jagus ka Kaia Kanepile, kes talle mitmelt poolt väljakult ergutussõnu hüüdsid.

"Go, Kaia!", "Kamoon, Kaia" oli küll vähe harvem nähtus kui "Great point, Tara!", "Go from here, Tara!". Aga ei saa nuriseda: kohalikud eestlased olid Kanepi matšiks suutnud siiski pileti soetada. Hinnanguliselt oli eestlasi väljaspoolt Kanepi tiimi kuus-seitse. Sellest võis aru saada ainult siis, kui keegi midagi hüüdis. Muidu eestlased ühte kohta kokku tulnud ei olnud.

Jälgisin ise matši kõrvuti koos Londonis elava Katrin Tinniga, kes on Londoni Imperial College'i õppejõud. Tegu on äriülikooliga.

Katrin oli Kaiat toetamas ka kaks aastat tagasi, kui Kanepil oli Wimbledonis 17. asetus, kuid ta kaotas avaringis itaallannale Sara Erranile - nüüd oli Errani ise viiendana paigutatud ning kaotas kibedalt Puerto Rico tennisistile Monica Puigile.

"Seda ei olnud toona väga meeldiv vaadata," ütles Katrin, kel õnnestus pilet osta tänu sellele, et ta mängib Notting Hilli tenniseklubis. Klubidel on nimelt suurem šanss Public Ballot'i ehk nn loterii kaudu pileteid saada. Niimoodi on eestlanna Wimbledoni vaatama sattunud mitmel korral varemgi. Kui Kanepi mängis veerandfinaalis Petra Kvitovaga, jälgis Katrin matši kodust telekast.

Mängu jälgis kohapealt ka värske tenniseliidu president Enn Pant ning siin järgmisel nädalal juunioride turniiri alustav Anett Kontaveit. Ning mõistagi närisid närviliselt küüsi füsioterapeut Kristjan Prüüs ja treener Märten Tamla.

Ilmselt oligi Kaia Eesti fännidel pileteid väga raske hankida, sest nagu Ernests Gulbis ühes intervjuus eile ütles, siis saavad asetamata mängijad akrediteeringu küsida ainult kolmele oma toetajale. Ülejäänutel tuleb seista elavas järjekorras või tunda kedagi Briti tenniseliidust.