Kuidas sul uueks hooajaks valmistumine käib? Mis erinevused on eelmise aastaga? Ja mis on su esimesed võistlused enne Australian Openit 2015?

Hooajaks valmistumine hakkas eelmine nädal, tegin füüsilist treeningut ja mängisin vastu seina. Sellest nädalast on tennistreeningud koos füüsilise treeninguga. Suurt erinevust pole eelmise aastaga, olen suht terve, mõned väikesed hädad on, aga nendega saab hakkama.

Tennisetreenerit pole kõrval, see on kõige suurem erinevus, eelmine aasta aitas mind Märten (Märten Tamla - toim.). Praegu saan hakkama Kristjaniga (Kristjan Prüüs)  ja kui abi vaja, siis keegi ikka viskab silma peale ja aitab, USA treener Dave Rineberg annab ka näpunäiteid.

28. detsembril sõidan alles Eestist ära, sest kogu tiim on Eestis ja välismaale ilma tiimita minekul pole mõtet. Eestis on ka kergem massaaži saada ja on keegi, kes vaatab mu kandu ja selga. Seega olen jõulude ajal Eestis. Esimesed 2015. aasta võistlused mängin Brisbane`is ja Hobartis.

Kirjutasid sel aastal, et su mäng peaks muutuma agressiivsemaks ja lamedamaks, sest pead mõtlema kandadele ja seega punktide pikkust lühendama. Kas off-seasonil on plaanis ka senisest rohkem jõutrenni, et servid ja löögid veel tugevamaks muutuks? Ja kui kerge on muuta löögid jälle tagasi topsikamaks, kui liivahooaeg algab või jätkad ka siis lamedamat ja agressiivsemat stiili?

Kangitrenni teen suhteliselt vähe, nagu ma tegin enne poolkükke ja rinnale võtte, sest hoian selga. On olemas aga korduste peale tenniselähedasemaid harjutusi, mis teevad tugevamaks. Lamedalt mängin ma ainult muru peal, hardi peal saab aga topsiga ka kõvasti lüüa ja ma oma lööke lamedamaks ei muuda. Küll aga üritan olla ründavam ja rohkem võrgus käia.

Kui sa kirjutasid, et sul on vahel tunne, et su fännid tahavad su võitu rohkem kui sina ise, siis mida sa sellega mõtlesid, kas endal on ikka piisavalt motivatsiooni? Minu arvates on fännid su toetajaks isegi siis, kui sa kaotad ja fännide jaoks on su võit ainult boonus, see on aga ainult lootus, mitte tahtmine. Me oleme rahul sellega, mis tuleb - vihased on aga panustajad, kes sinu Facebooki lehel kohe peale kaotust sõimavad.

Sel aastal, kui ma sellest rääkisin, siis oli see tõesti motivatsiooni küsimus ja mitte ainult fännid, vaid isegi mu lähedased arvasid, et ma peaksin mängima tennist ja neil olid oma unistused minuga seoses. Anti märku, kus ma võiksin olla jne ja arvati, et see motiveerib, aga samas on see nagu peale surumine. Mina pole konkreetselt kellegi fänn, aga mulle meeldivad väga Federer, Murray ja Nadal ja ma jälgin nende mänge ning elan kaasa. Kui nemad aga kaotavad, siis ei tule mul pähe, et ma saaksin vihaseks, sest nemad ei mõjuta minu enesetunnet või tuju, kui nad kaotavad.

Seepärast ei saa ma ka aru, miks keegi läheb vihaseks, kui mina kaotan. Arvatavasti ma ei lähe neile ka korda inimesena või isiksusena ja nad on lihtsalt tulemuses kibestunud, õnnetud ja vist iseendaga pahuksis.

Kuidas on treenerita treenida? Kas vahel ei teki tunnet, et lisaks sparringule sooviks treeneriga üksikuid tehnilisi nüansse rohkem harjutada? Nt eeskäe äralööke, servi või võrku tulemist või neid kuulsaid ¾ sügavusi diagonaallööke?

Kristjan saab mulle palle ette lüüa, kui mul on vaja äralööke teha. Kui ma oleksin 16 või 18, siis ma tõesti tunneks treenerist puudust, et treener mulle peale igat lööki ütleks, mis on valesti. Nüüd ma saan aga kohe ise aru, kui ma eksin ja mida ma teen valesti ja ma saan end kohe parandada. Kui ma tõesti ei saa aru, siis Kristjan, kes on pikka aega olnud treeningute ja võistluste juures, siis oskab ta ka öelda, kui midagi väga valesti on.

Servi on mul minevikus aga iga treener muutnud, küll rütmi või tehnikat ja siis lagunes serv üldse ära. Nüüd tuleb aga serv välja ja peale Wimbledoni muutsin ise natuke servitehnikat. Servi peale pööratakse väga palju tähelepanu ja kogu aeg küsitakse, kas tuleb või ei tule ja seetõttu olen ma ise ka hakanud mõtlema, kas täna tuli või mitte ning hakkan kuidagi negatiivsele keskenduma. Serv aga ei tule iga päev välja ja isegi Serena Williamsil on selliseid päevi ja seetõttu kaotab ka vahel üllatuslikult. Suunamislööke saan hästi sparringuga teha, korviharjutustega kombinatsioone pole väga teinud, aga ka sparringus saab väga hästi kombinatsiooni eesmärke teha. Kõige parem on üldse punktimängus harjutada ja seada endale taktikalised või kombinatsiooni eesmärgid nagu nt võrku minek.

Jõulude ajal on suurem osa tipptennisistidest juba alustanud täiemahulist treeningprogrammi. Kui palju sa jõuludest ise osa saad? Kas pühapäeviti süütad advendiküünlaid ja maitsed ikka piparkooke ja verivorste ka?

Ei, advendiküünlaid ma ei süüta ja piparkooke ei söö, sest seal on suhkur sees. Ma söön aga kaneeliküpsiseid, kus pole suhkrut sees. Verivorsti ma ei söö jõulude ajal kohe kindlasti . Treeningprogramm on hetkel täies hoos, jõulude aeg nädal enne Austraaliasse sõitu võtame koormuseid maha, kuni jõuludeni on aga raske periood.